Professor Bunge teadustöö jälgi ajades leidis vene teadlane Eesti vanimast ja suurimast kuivatatud taimede teaduskogust kolm taime, mis kuuluvad herbaariumi kullafondi.

Alexander Georg von Bunge 1830ndate aastate alguses Hiina taimeriigi uurimise retkelt toodud ebaviinapuu, ebajasmiini lehti meenutava greevia ning eestikeelse nimeta ilupuu Xanthoceras’e leidis Tartu Ülikooli herbaariumist Sankt-Peterburgi Teaduste Akadeemia botaanikainstituudi teadlane Alisa Borodina-Grabovskaja.

«Ma muudkui tõin talle uusi kaustu ette, aga ikka ei midagi,» rääkis Tartu Ülikooli herbaariumi kuraator Ülle Reier. «Ja siis, päev enne ta ärasõitu, ilmusidki need Hiinast pärit taimede kolm tüüpeksemplari päevavalgele.»

Herbaariumi kullafond ongi tüüpeksemplar ehk tüüp, taime esmakordse kirjelduse juurde lisatud kuivatatud näidis, omamoodi etalon.

«Kui teadlane kirjeldab senitundmatut taimeliiki, siis kuivatatud näidiseta ei maksa kirjeldus midagi, sest pole üheselt selge, mida on uue liigi all täpselt mõeldud,» toonitas Ülle Reier.

Uue liigi leidmisel võrreldakse seda alati olemasolevate tüüpidega, seega on tüübid herbaariumide kullafond.

Kuidas said professor Bunge väärtuslikud asjad nii kaua peidus olla? Suurem osa professor Bunge kogudest sattus pärast ta surma Pariisi ja Sankt-Peterburgi.

«Arvasime, et Bunge asju võib siin olla, aga keegi ei otsinud neid,» märkis Ülle Reier. «Meil pole rohkem kui 60 aastat olnud oma botaanikamuuseumi, sellepärast pole ka meie herbaariumi põhjalikult läbi uuritud ja korrastatud.»

Aasta algusest on ligi 0,3 miljoni eksemplariga herbaarium ning Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi kappe täitvad maailma taimede viljad ülikooli loodusmuuseumi üks osa.

«Kõike, mis on oluline ja väärtuslik teadustöös, saab ka inimeste silmaringi laiendamiseks huvitavalt eksponeerida,» ütles Tartu Ülikooli loodusmuuseumi direktori kohusetäitja Urmas Kõljalg. «Kui botaanikaaias valmib uus troopikamaja, tahame seal hakata oma kogudest huvitavaid näitusi korraldama.»

Unarusse ei jää ka herbaariumi uurimine. Selleks tuleb raha haridus- ja teadusministeeriumist, mis on käivitanud teaduskogude uurimise programmi.

Professor Bunge

• Tartu ülikooli esimene botaanikaprofessor Alexander Georg von Bunge (1803–1890) oli 19. sajandi väljapaistvaimaid taimesüstemaatikuid.

• Lisaks teadustöö tegemisele juhtis ta 31 aastat ülikooli botaanikaaeda.

Allikas: Tartu Ülikool