MERILI MADISSOO (18) liitus ühendusega Noor-Isamaa puht juhuslikult, tuttava kutsel. Läks ühele koosolekule, vaatas, et täitsa huvitavad inimesed. Perekonnas pooldavad tal kõik just Isamaaliitu. Isamaalaste põhitõdedest teab ta enda väitel piisavalt palju, et sinna kuuluda: «Kui ma ei oleks päris kursis, siis suvalisse kohta ma ennast sisse ei kirjutaks.»Umbes pool aastat tagasi, veel rohelise noorisamaalasena, ta koosolekutel pigem kuulas ja jälgis, kuidas teised tegutsevad. Poliitika hakkas sealjuures järjest rohkem huvi pakkuma. Nende ühenduses on selliseid ka, keda poliitika üldse ei huvita ja kes tahavad lihtsalt üritusi korraldada. Ühe sellise ta just juurde tõigi. «Ta ütles: Isamaaliit Isamaaliiduks, ma olen telekast näinud küll, ma olen erapooletu,» kirjeldab Merili. Aga kui noor tahab aktiivselt ürituste korraldamises osaleda, mitte lulli lüüa, siis võetakse ta noortekogusse kahel käel vastu. Noor-Isamaal on igal esmaspäeval koosolek, viimati oli jutuks näiteks selle aasta tegevuskava.
«Eks enamasti tuttavate kaudu see asi käib,» ütleb GEA LEPIK (16) noorte sotsiaaldemo-kraatide hulka sattumise kohta. Ta arvab, et sellesse seltskonda kuulumine on hästi arendav. Algul suhtus küll natuke skeptiliselt, aga pärast paaril koosolekul käimist hakkas asi huvitama. Liitudes oli ta kõigest 14-aastane ja on praeguseni õnnelik, et end just selle erakonnaga sidus. «Seal on hästi palju võimalusi poliitilise maailmaga tutvumiseks, see on pehme sissejuhatus sellesse kõigesse,» arvab Gea. Samas tunnistab ta, et oli alguses noortekogus ikka rohkem seltskonna kui poliitika pärast, nüüdseks on asjad loomulikult mõnevõrra muutunud. «Enam ei ole nii, et kui ajalehe lahti lööd, loed tagant horoskoopi,» naerab ta. «Ikka midagi targemat.» Sotsiaaldemokraatide ideoloogiad on Gea meele järele küll, eriti asjaolu, et nad haridust toetavad. Noorteklubi seltskond on tema sõnul hästi tore ja harmooniline, koos võetakse ette kõikvõimalikke huvitavaid aktsioone. Näiteks võeti ükskord punt kokku ja mindi projektikirjutamise koolitusele. Nüüd on Geal diplom taskus ja ta oskab projekte kirjutada.
Väljapaistvalt aktiivne PILLE-RIIN RAUDSEPP (19) jäi Rahvaliidu noortele silma igakevadisel vanapaberikampaania üritusel, kus teda kohe organisatsiooniga ühinema kutsuti. Sattus täiesti õige asi, nüüdseks on ta ametlik liige olnud juba üle poole aasta. Pille-Riin märgib, et tegelikult on kõikide poliitiliste organisatsioonide eesmärgid sarnased – kõik tahavad ju, et maailmas oleks kõigil hea elada. Erinev on, mis seda eesmärki taotledes ette võetakse. «Rahvaliidu noored meeldivad mulle just seetõttu, et nad teevad palju häid kampaaniaid, mis on suunatud teistele, mitte ainult endale,» selgitab ta oma eelistusi. Näiteks lõppes just «Aita vanurit»-kampaania, kus noored käisid kahe nädala jooksul vanematel inimestel abiks näiteks puid ladumas või aknaid pesemas. Tema arvates tasub ühendusse vastu võtta ka noor, keda poliitika absoluutselt ei huvita ja kes tahab lihtsalt midagi ette võtta. Noorteorganisatsioon selleks ongi, et midagi ära teha, midagi koos teiste noortega ette võtta. «Ja kui teda tõesti see poliitiline pool ei huvita… Kes ütleb, et tal aastaga see huvi ei teki, kui ta on kogu aeg poliitikahuviliste inimeste keskel?» küsib Pille-Riin.
Kui Tartu Noorte Reformiklubisse kuuluv INGI SUTROP (17) kaks aastat tagasi haridusmessil Reformierakonna boksi silmas, sammus ta otsejoones sinna ning küsis, kuidas liituda saab. «Reformierakonna poliitikud tundusid mulle kõige siiramad ja teovõimelisemad üldse,» põhjendab Ingi oma valikut. «Ja liberaalne maailmavaade on mulle ka enam-vähem sobiv.» Tüdrukut on poliitika alati köitnud, ta tahab aru saada ühiskonnakorraldusest ning loomulikult ka ise sinna midagi panustada. Noortekogusse astumine oli Ingi enda soov, keegi ei mõjutanud teda. Üks paljudest tarkustest, mida noortekogu liikmeks olek annab, on näiteks argumenteerimisoskus. Reforminoored peavad iga nädala esmaspäeval korralise koosoleku, kus istutakse suure laua taga ning vaieldakse mõnel päevakajalisel teemal. Ingi kinnitusel mingit ajupesu – et oma erakond on hea ja see või teine on paha – neil ei ole. «Me tegeleme aktiivse arutlemisega ja liberaalse maailmavaate propageerimisega, mis ei ole tingimata ühendatud Reformierakonnaga,» selgitab ta.
Res Publica noorte konservatiivide ridades olev ANNIKA TOIT (19) tunnistab, et ligi kolm aastat tagasi ühendusega liitumine ei olnud just läbikaalutud valik. «Nüüd tean põhjalikumalt, millisesse organisatsiooni kuulun,» räägib ta naerdes. «Siis, kui liitusin, nii väga ei teadnud, et mis see maailmavaade on või...» Ehkki nüüd näeb ta mõningaid asju teistmoodi, on ta valikuga rahul. Konservatiivne maailmavaade meeldib Annikale, sest see on justkui kuldne kesktee. Näiteks liberaalide idee on luua kõik võimalused, küll inimesed ise hakkama saavad, ja sotsiaalne maailmavaade on see, et võtame rikastelt ja anname vaestele.
> Loe edasi |