| Viimastel päevadel Hollandi suursaadiku ümber puhkenud poleemika on tõstatanud küsimuse rassistliku vägivalla esinemisest Eestis. Politseiameti kinnitusel puudub meil aga rassistlike rünnakute ametlik statistika ning nende koguarvu ning rassipõhisust võib vaid oletada. See ei tähenda veel seda, et nende kuritegudega ei tegeleta. Ametlik statistika praegu lihtsalt puudub. Politseiameti vanempressiesindaja Jana Zdanovitš (pildil) ütles eile Postimehele, et politsei peab arvestust kõigi menetluses olevate süütegude kohta, kaasa arvatud rassistlikud kuriteod. «Vastavat statistikat on võimalik saada, ent see nõuab lisapäringuid andmebaasidest, mis võivad osutuda ajamahukaks,» sõnas Zdanovitš. Suuremas osas Euroopa riikides on sellised andmed olemas. Euroopa Liidu ksenofoobia ja rassismi uuringu raporti järgi on näiteks Hollandis registreeritud 2003. aastal 204 rassistlikku rünnakut. Kolm korda väiksema rahvaarvuga Soomes oli sama arv kaks aastat varem 448. Küllaltki suureks probleemiks on rassistlike kuritegude väljaselgitamine. Raportist ilmneb, et väga raske on tõestada näiteks seda, kas inimene sai peksa selle pärast, et tal on teistsugune nahavärv, või selle pärast, et teda taheti lihtsalt röövida. Erinevates riikides mõistetakse rassistliku vägivalla all erinevaid vahejuhtumeid. Mõnel pool, näiteks Suurbritannias, on ametlikus statistikas kajastatud absoluutselt kõik rassistliku sisuga vahejuhtumid, kas või internetis solvamine. Seevastu näiteks Tšehhis ja Taanis on ära märgitud vaid tõsisemad kuriteoepisoodid. Rassism
Euroopas • Hollandis 2003. aastal 204 kuritegu • Soomes 2001. aastal 448 kuritegu • Taanis 2003. aastal 52 kuritegu • Tšehhi Vabariigis 2003. aastal 236 kuritegu • Suurbritannias 2003. aastal 49078 vahejuhtumit Allikas: ELi ksenofoobia ja rassismi uuring |
