Ühed tänavad ja tunnustavad intervjueeritavat, uskudes, et tema jutust on palju kasu. Teised peavad kirjapandut provokatiivseks reklaamiks, mis vaid uusi huvilisi narkootikumide juurde meelitab. Kolmandad algatavad nii ühe- kui ka teisesuunalisi vestlusi, teemaks ikka üha laialdasemalt leviv narkomaania. Tartu Postimehe üks töötaja ütleb, et on näinud oma silmaga kodulinna ajaveetmiskohas inimest avalikult lauale triipu seadmas ja seda siis vilunult ninna tõmbamas. Teine tunnistab, et mäletab juba oma põhikooliajast klassikaaslasi, kes meelemürkidega sehkendasid, ning seda, et see olnud kõigile eakaaslastele teada.Psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst Jüri Liivamägi tunnistab, et Andrus muretseb õige asja pärast. «Juba aastaid oleme asjakohaste instantside tähelepanu püüdnud juhtida narkomaania laine tõusule Eestis,» ütleb ta. Ka Lõuna politseiprefektuuri narkokuritegude talituse vanemkomissar Heiki Rood ütleb, et Andruse jutust koorub välja reaalne tegelikkus. Rood räägib riiklikult vastu võetud uimastiennetusprogrammist ja mitmete instantside ülesannetest selles vallas, aga hoidub politseinike täpsete töömeetodite kirjeldamisest ja värvikate lugude jutustamisest. Koerad koolis Tema sõnul käivad konstaablid ja noorsoopolitseinikud sageli noorte kogunemiskohtades ning narkopolitseinikud korraldavad koos narkokoertega koolides ja ühiselamutes kontrollrekti. Vanemkomissar Rood selgitab, et vahet ei ole, kas kodus või avalikus kohas: narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või ka väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine ja valdamine on väärtegu ning selle eest karistatakse kopsaka rahatrahvi või arestiga. Rood kinnitab veel, et narkokuritegude talituse töö on pingeline. Kui võrrelda eelmist ja tänavust aastat varasematega, siis on Lõuna-Eestis narkootiliste ainete konfiskeeritud kogused kasvanud. «See võib olla meie tubli töö tulemus,» ütleb ta. «Aga teisest küljest annab see fakt tunnistust sellest, et niisugused suured kogused üldse liiguvad.» Seaduse järgi on narkootilise aine kogus suur siis, kui sellest jätkub narkojoobe põhjustamiseks kümnele isikule. Mida teha, kui näed avalikus kohas inimest uimastitega sehkendamas? Rood soovitab sekkuda. Kas teatada turvamehele või helistada politseise: «Alati tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast,» räägib ta. Andrus olgu valvas Psühhiaater Jüri Liivamägi rõhutab, et ohutuid narkootikume pole olemas. Lähtuvalt inimese individuaalsest bioloogilisest eripärast võib sõltuvusseisund persooniti välja kujuneda väga erineva kiiruse ja sügavusega. Seepärast ei maksa proovidagi. Sest mõnele inimesele võib juba pärast esimest proovimist olla päästmatult hilja! Ka manitseb psühhiaater intervjuu andnud Andrust end väga hoolega valvama: «Pikka aega tarvitatud sõltuvusained muudavad paratamatult aju biokeemiat!» |
