Sellal kui alates veebruarist peab elanikkond maksma RMKle lehtpuu- ja segakütte tihumeetri eest koos käibemaksuga vähemalt 360 krooni tihumeetrist, naudib Estonian Cell praegu 77-kroonist haavaküttepuu hinda ja 192-kroonist paberipuu hinda, mis jääb tublisti alla igasugusele turuhinnale. Postimehe andmetel saab ka 2003. aastal RMKga viieaastase lepingu sõlminud Püssi Repo Vabrikud küttepuud RMK-lt turuhinnast tublisti odavamalt.Tohutu kogus Postimehe andmetel oli haavapaku tihumeetri keskmine turuhind mullu 750 krooni ja haavaküttepuul 300 krooni. RMKga seotud allika sõnul tähendab see, et isegi kõige tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt kaotas keskus ainüksi haavapuidu odavmüügiga Estonian Cellile mullu 31 miljonit krooni. RKM lubas lepingus, mis tegelikult hakkas kehtima alles 2006. aasta jaanuarist, müüa Estonian Cellile 140 000 tihumeetrit puitu aastas, mis on Eesti oludes tohutu kogus. Tegelikult suutis RMK ettevõttele mullu Postimehe andmetel müüa 120 000 tihumeetrit. Vajalik leping Lepingu sõlmimise ajal 2001. aastal oli Andres Onemar RMK peadirektor ja Aigar Kallas tema asetäitja. Praegu ütleb Kallas, et Estonian Celliga tarnelepingu sõlmimisel võttis RMK aluseks vabariigi valitsuse soovituse sõlmida tselluloosi tootmiseks vajaliku investeeringu toetamiseks vähemalt kümneaastane paikapandud hindadega tarneleping. «2001. aastal oli turu leidmine vähekvaliteedilisele metsamaterjalile äärmiselt keeruline ning võimalus Estonian Celliga pikaajaline koostöölepe sõlmida seetõttu majanduslikult huvipakkuv,» ütleb Kallas. Lepingus seoti haavapaberipuu hind kuusepaberipuu hinnaga. «Sellise mehhanismiga kujunes haava hind oluliselt kõrgemaks tollal turul pakutud hinnast,» lausus ta. «Mis veelgi olulisem, tekkis ka reaalne nõudlus sellise materjali järele.» Kallase sõnul oleks RMK võinud viimase poole aasta jooksul sellise puidu eest tõepoolest mujalt kõrgemat hinda saada. «Samas ei ole põhjust kahelda selles, et järgmistel perioodidel muutub puidu müük Estonian Cellile jälle tulutoovamaks,» lisas ta. Kallase sõnul võiks lepingust tekkiv kahju küündida kümnetesse miljonitesse kroonidesse vaid siis, kui RMK annaks puitu Estonian Cellile tasuta. |