Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna peaeksperdi Vilja Saluveeri selgitusel peab alates sellest õppeaastast õpetajal olema ette näidata tunnistus, et ta on just konkreetse aine õpetamiseks pädev. Lühidalt tähendab see seda, et füüsikuharidusega pedagoog kunstiõpetajaks enam ei sobi. 21 esimest Tartu Kõrgem Kunstikool alustas 2006. aasta veebruaris kunstiõpetajate täienduskoolitust, millega 21 esimest jõudsid nüüd lõpusirgele. Aktusel nentis Kehras kunstiharidust andev Anne Tanne, et tema oleks pidanud vajaliku diplomi saama juba 1970ndate lõpus, ent kool jäi toona pooleli ja läks hoopiski nii, et sai selle kolmkümmend aastat hiljem. Üldjoontes samasugune on tema sõnul kõigi koolitusel osalenute lugu. Tartu Kõrgema Kunstikooli täienduskoolituskeskuse juhi Karin Issajevi selgitusel alustas õpinguid küll 24 pedagoogi, ent kolm loobusid sellest erinevatel põhjustel. Praktiline koolitus Peamiselt Eestimaa väikekohtadest pärit õppurid pidid kahe aasta jooksul läbima 40 punkti ulatuses üld- ja üldkunstiaineid ning eritehnikaid, koolituse lõppedes tuli teha lõputöö. Selleks tegid paljud Issajevi kinnitusel õpimapi või mõne teoreetilise töö. Koolitus ise oli tema sõnul pigem praktiline, õpetajatele tutvustati näiteks joonistamist, maalimist, kompositsiooni, vormiõpetust ja ka tekstiilitehnikat. «Me püüdsime katta kõik need valdkonnad, mis meil koolis on olemas,» selgitas Issajev. Enne koolituse algust viidi 2004. aastal läbi ka uuring, kust selgus, et küsitletud 409 koolist 204 on sellised, kus pole ühtegi kunsti-, käsitöö-, tööõpetuse-, joonestamis- või joonistamisalase haridusega kunstiõpetust andvat pedagoogi. Issajev tõdes, et kuigi koolituse järele oleks vajadus suur, ei oska ta hetkel öelda, kas Tartu Kõrgem Kunstikool saab samasugust koolitust õpetajatele veel tasuta teha, kuna lõppenud koolitus oli projektipõhine. «Aga mõtted juba liiguvad küll,» viitas ta, et kui vähegi võimalik, koolitatakse õpetajaid veelgi. Saluveeri kinnitusel on riik kolmel aastal tellinud ümberõppekursusi Tartu ja Tallinna ülikoolilt. Kunstiõpetajate koolitust Tartu Kõrgemas Kunstikoolis toetas Euroopa Sotsiaalfond riikliku arengukava kaudu. «Lectiones artium» • Sellest õppeaastast peab põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajal olema pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas aines (ainevaldkonnas) või muu kõrgharidus õpetatavas aines (ainevaldkonnas) ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus. • Tartu Kõrgem Kunstikool alustas 2006. aasta veebruaris 24 kunstiõpetaja täiendkoolitamist projektiga «Lectiones artium». Koolitusele kandideeris üle 60 inimese. |
Kõik tänased
