Öö läbi volbrimüras

Olen vihale aetud tartlane. Seda kirja kirjutades on kell 6.41 hommikul. Tavaliselt magan sel ajal nagu kott. Mu korter asub Toomemäe vahetus läheduses korporatsiooni Ugala hoone kõrval. Volbriöö on aastaid olnud pidutsemise õhtu, seegi aasta ei olnud erand. Sabatit peeti ka Ugalas.

Autod hakkasid kogunema kella 11 paiku õhtul ja pidu läks lahti. Ugalas on pidusid ennegi olnud, kuid millegipärast oli seekord sumin eriti tuliseks aetud. Igatahes kell üks öösel mängis veel puhkpilliorkester. Korporatsiooni kodulehelt sain teada, et need olid Popsid. Elukaaslane helistas politseisse.

Pool kaks lõpetas orkester mängu. Mõtlesin, et kui nüüd sõba silmale saaks, siis võiks korporatsioonile see kaks ja pool tundi öörahu näppamist andeks anda. Ise ka ülikooliajal vahel pidutsenud ja Ugalas on sellisel kellaajal ennegi pidusid lõpetatud. Aga kus sa sellega!

Üles astus mingi DJ ja bassid matsusid mis kole. Iga Kuperjanovi tänava elanik võis ABBA lugudele vapralt kaasa laulda. Mõtlesin, et panen oma raadio tööle, äkki siis tuleb uni. Kahjuks see ravim ei aidanud, sest akende tagant kostev muusika oli endiselt liiga vali. Kes üldse tuleb sellise idiootse idee peale korralda pidusid öösel, kui inimesed magavad?

Kella nelja paiku helistasin uuesti politseisse. Mundrimehed käisid korporatsiooni ukse taga ära ja tulid meile külla. Vormistasid koos minuga avalduse kõnealuse ürituse kohta.

Naiivsena lootsin, et nüüd on lõpp ja saab magada. Vastust teate isegi – ei! Üritus jätkus täie hooga. Korporatsiooni kodulehelt (http://korp.ugala.ee/volber/index.html) sain targemaks, et üles astub veel kaks ansamblit: kell viis hommikul Soterios ja kell kuus Slide 50.

Muutusi ei tulnud ka kell pool kuus, kui olin taas politseid informeerinud. Kõik oli sama: räuskavad tudengid, bänd mängib, hoone aknad ja uksed avatud – vali muusika kostab endiselt mu korterisse. Laps ärkas ka vahepeal üles.

Tundsin end täiesti jõuetuna. Enamik inimesi ütleks selle kohta, et väiksed inimesed – väiksed probleemid.

Minu arvates on aga nii, et kui tegemist on ühiskonna heaoluga, siis just väikestest asjadest hakkabki kõik peale. Ei saa kohe bussijuhiks, kui pole sõiduautogagi sõitnud. Samamoodi ei peaks meie ühiskond mõtlema ainult sellest, et saame ühe narkootikumidega kaubitseja kätte ning olemegi mäel.

Täna öörahu rikkumine, homme alkoholijoove, kaklused, röövimised, salakaubitsemine – nii see kõik areneb. Probleemid kasvavad ja jäävadki kasvama.

Mulle ei mahu pähe, kuidas politsei ei suuda üritust peatada. Mis võiks olla selle põhjuseks? Esimesena torkab pähe altkäemaks ja teisena lihtsalt jõuetus.

Samas, kui üks ekipaaž ei suuda probleemi lahendada, siis võib ju alati kutsuda abiväge või hoopis märulirühma, ning juhtum oleks lõpetatud. Kui ükskord tabada südamesse, siis teist korda poleks enam vaja lasta.

Igatahes kell 7.13 ei olnud midagi muutunud, bassid matsusid endiselt.

Lauri Kõlamets, Tartu

Kommenteerib Tartu politseiosakonna ülemkomissar Indrek Koemets :

Kahetsusväärne, et kõrgharidusega inimene süüdistab, loodetavasti vaid mõtlematusest, oma tööd püüdlikult teinud politseinikke altkäemaksu võtmises ja saamatuses.

Pean äärmiselt kummaliseks politsei süüdistamist selle pärast, et me ei ürita muuta ühiskonnas tavaks olevaid käitumisnorme. Üks selliseid Tartu kogukonnas väljakujunenud tavasid on korporatsioonide pidutsemine volbriööl.

Välja on kujunenud ka rituaal, kus Tartu linnapea annab üheks ööks aastas võimu sümboolselt tudengitele. Rõhuv enamik tartlasi mõistab, et tudengieas käitutaksegi keskmisest pisut väljakutsuvamalt ja lärmakamalt.

Üliformaalselt lähenedes tuleks ka uusaastaööl iga raketilaskjat avaliku korra rikkujaks pidada, sest see kindlasti häirib kellegi rahu. Seadus lahterdab grupiviisilise avaliku korra rikkumise lausa kuriteoks, mis tooks süüdimõistmise puhul kõigile korrarikkujatele kuni viieaastase vabadusekaotuse.

Politsei aga ei saa läheneda ainult formaalselt. Juriidiliselt oleks politseil alus kogu lärmi teinud seltskond arestimajja viia, kuid leiame, et selline meede oleks olnud selgelt ebaproportsionaalne ning kohatu, nagu ka korporantide laialiajamiseks märulirühma kohalekutsumine.

Politseinikud saavutasid korduvate väljakutsete peale kohale sõites ja märkusi tehes ajutise muusika vaiksemaks panemise, kuid meil pole öö läbi võimalik ühte kohta valvesse jääda.

Nagu ka kirjast selgub, võtsid politseinikud kodanikult avalduse ja alustasid selle alusel menetlust, juhtumile annab õigusliku hinnangu konstaabel.

Teistelt sama piirkonna elanikelt ei saanud politsei sel ööl mingeid kaebusi.

Politsei on viimastel aastatel püüdnud oluliselt rohkem pöörata tähelepanu inimeste aitamisele, lähtudes just politseiniku kui inimese ja kaaskodaniku parimast äranägemisest, ning ei kavatse seda suhtumist muuta. Oleme huvitatud ka tartlaste arvamustest kõnealuses küsimuses kas siis ajalehe kaudu või otse e-posti aadressil indrek.koemets@louna.pol.ee.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5