Miks on Tartu tänavad niivõrd hullud?
Tartu tänavate ebarahuldav seisukord on kujunenud aastatega. Eelmisel aastal suutsime panna uue teekate umbes 25 kiloneetrile, mis tunduvalt parandas põhi- ja jaotusteede seisukorda. Töö jätkub ka käesoleval aastal vastavalt eelarve võimalustele. Nn. aukude lappimist tehakse ca 6-7 miljoni krooni eest aastas. Tänavune talv on tänavaaugud varem välja toonud, töid on alustatud varem.
Tahate muuta Laia tänava kahesuunaliseks, aga seal on vahetus läheduses kaks kooli, sellele sudule peab vastu panema botaanikaaed... Kas te sellele ei mõtle?
Kahesuunaliseks muutub Lai tänav Vabaduse silla mahasõitude ehitamise ajaks käesoleva aasta suvel. Edasine tänava saatus on täna veel lahtine ja vajab nii keskkonna kui liiklusspetsialistide analüüsi linna ja linnajao keskkonnaseisundi kohta. Olen seda meelt, et Kroonuaia silla foori all seisvad autod reostavad õhku ( botaanikaaia kohal) rohkem kui sujuv liiklus. Huvitav on ehk teada, et Vabaduse sillast Jakobi mäeni on Kroonuaia tänava kaudu 180 meetri võrra pikem tee kui Lai tänava kaudu. Seegi mõjutab keskkonda.
Tartus on loodud mingisugune ilus jalgrattaliikluse arengukava, kuid jätkuvalt ehitatakse nt kõrvaltänavatega ristuvatele kõnni- ja rattateedele kõrged servad. Millal tolles arengukavas kajastatu tegelikkuseks saab? Kuhu ja millises ulatuses kavatseb linn rajada jalgrattateid 2008. aastal?
Jalgrattaliikluse arenguskeem jagab tööd kolme etappi, millest esimene hinnangulise maksumusega ca 100 miljonit krooni peaks valmima lähema viie aastaga. Skeem võetakse aluseks linnatänavate rekonstrueerimisprojektide koostamisel.
Käesoleval aastal on kavas ühendada Jõgeva maantee kergliiklustee linna piirist Puiestee tänavani, Ülenurme poolt linna piirist kuni Saekoja tänavani ja liikude edasi Ihaste tee kergliiklusteega, kus vajadus teha keskkonnamõjude hinnang on pidurdanud projekti elluviimist. Linn taotleb kergliiklusteede võrgu väljaehitamiseks euroraha linnaliste piirkondade meetmest, mille avanemist pikkisilmi ootame.
Miks ehitatatakse Laia tn silda, mis ei lahenda praktiliselt mingeid pakilisi probleeme (pigem toob kesklinna autodevoolu), kui palju enam oleks vaja kiiremas korras panna püsti Ropka sild, et vähendada tohutuid ummikuid, mille all ägab praegu Anne sild ja sellele viivad teed.
Sild Laia täna pikendusele on kavandatud juba 1999. ja 2005. aasta linna üldplaneeringutes. Viimase koostamisele eelnes põhjalik liiklusskeemi analüüs, mis tõi välja, et Vabaduse autosilla rajamisega vähenevad tipptundidel ooteajad nii Kroonuaia sillal kui Turu-Riia ristmikul. Lisaks Vabaduse silla ehitamisele käib töö ka teiste sildadega. Ringtee silla eelprojekti tingimused on koostatud ja riigihange eelprojekti saamiseks kuulutatakse välja lähema kuu jooksul. Raha ringtee (koos sillaga) ehitamiseks loodame suures osas saada riigilt. Samas on selgunud, et Ropka silla rajamiseks riigi rahalisele toetusele ei saa loota ja seetõttu saabub selle ehitusjärjekord peale Ringtee silda. Eeltõid juba käivad. Sõpruse silla rekonstrueerimise rahataotluse oleme Majandus- ja kommunikatsiooniminiseeriumile saatnud, läbirääkimised käivad.
Kas Teie arvates on eetiline, et kriminaalselt karistatud isik töötab linnavalitsuses juhtival kohal?
Arvan et olen oma eksimuse eest karistuse saanud.
Kas peate normaalseks, et veel aastal 2008 pole Tartu suutnud oma kruusatänavaid ära asfalteerida? Kas üha kallinevat tööde maksumust vabanduseks tuues võib sellega venitada lõputult?
Ei pea normaalseks. Tartus on kõvakatteta teid üle 45 kilomeetri. Viimastel aastate oleme suutnud neist asfalteerida viie kilomeetri ringis. Tõsi on see, et teetööd muutuvad aasta aastalt kallimaks. Aga olulisemaks sellest kallinemisest on sademevee äraajuhtimisga kaasnev hinnatõus. Kui näiteks Raadi linnaosa kruusatänavate (Adra, Vao) vihmavee ärajuhtimiseks on vaja ehitada sademeveetoru Emajõeni, siis on selge, et asfalt moodustab tööde kogumaksumusest vaid väikese osa. Käesoleval aastal on linnaeelarves kruusakattega tänavate tolmuvabaks muutmiseks 13 milj. krooni. Projekteerimine juba käib.
Kas Teie kui prügivaldkonna vastutaja ei näinud mitte kuidagi ette seda segadust, mis seoses 1. jaanuaril kehtiva hakanud seadusega tekkis. Kas võimalikud ohud olid enne 1. jaanuari linnavalitsuses arutlusel?
Jah olid. Sügisel oli linnavalitsuses koosolek, kus osalesid inimesed keskkonnateenistuses, Keskkonnainspektsioonist, jäätmefirmadest. Sellel arutati sorteerimismääruse mõju Tartu linnale. Üldine seisukoht oli, et kuna Tartu linn on oma jäätmehoolduseeskirjaga loonud võimalused prügi liigiti kogumiseks, siis loetakse linnast Aardlapalu prügilasse viidav olmeprügi sorteerituks. Pakendiringluse süsteemis on linna osa väike ja piirdub koostöös pakendiorganisatsioonidega konteineritele sobivate kohtade leidmisega. Pakendiringlusorganisatsioonid peavad tagama konteinerite tühjendamise vastavalt vajadusele. Seda, et peale 1. jaanuari on tühjendamisvajadus kordades tõusnud, oleme neile korduvalt meelde tuletanud. Inimesed on olnud tõesti tublid oma jäätmete sorteerimisel.
Miks seoses 1. jaanuaril kehtima hakanud jäätmeseaduse redaktsiooni ohtude ärahoidmiseks ei teavitanud linnavalitsus elanikke piisavalt?
Jäätmeseadus on olnud jõus 2004. aasta maist. Selles on toodud liigiti kogumise vajadus ja põhimõtted. Linn on kehtestanud omad jäätmehoolduseeskirjad, mida viimati täiendati eelmise aasta sügisel. Infot prügi liigitikogumise võimaluste kohta on nii linna kodulehel kui iga tartlase postkasti saadetavas infovoldikus "Abiks tartlasele". Lisaks on viimastel kuudel olnud liigitikogumise vajalikkusest ja võimalustest rohkesti juttu leheveergudel. Linnavalitsuse poolt on kodudesse saadetud ka spetsiaalne "Prügi sortimisjuhend", mis oleks võinud tõepoolest inimesteni jõuda paar nädalat varem. Nendes riikides, mida me ka prügimajanduses eeskujuks seame, on üleminek liigiti kogumisele võtnud mitmeid aastataid. Loodame, et koostöös pakendiorganisatsioonidega normaliseerub meil olukord prügimajanduses lähiajal.
Viimasel ajal on rahvast kõvasti üles kutsutud prügi sorteerima, kuidas peaks tartlane seda efektiivselt tegema, kui majade ees puuduvad konteinerid eri prügiliikidele? Te ei anna rahvale võimalustki, kui tartlane on sunnitud oma pakendikotiga linnaosa teise otsa kõndima, sest seal asub lähim kohane konteiner!
Soovitaksin välja uurida lähimate pakendikonteinerite asukohad. Praegu on igas linnaosas mitmeid konteinereid, paljud neist asuvad kaupluste juures. Aasta alguses on pakendikonteinereid linna juurde paigaldatud. Nende asukohad on ära toodud linna koduleheküljel. Kui elate ühistus, siis võiksite kaaluda pakendikonteineri tellimist oma maja juurde. Teenuse eest tuleb prügifirmale küll tasuda, aga pakendite äraandmine on mugava. Ootan jätkuvalt tartlastelt ettepanekuid, kuhu võiks uusi pakendikonteinereid pagaldada. Edastame soovid pakendiorganisatsioonidele ja leiame koostöös lahendused.
Miks on teie hinnangul juba aastaid Tartus kalleimaid ühistranspordipiletihinnad Eestis?
Kui võrrelda ühistranspordi piletite hinda Tallinnaga, siis üksikpileti hind on võrreldav, aga pikaajaliste piletite ja sooduspiletite hinnad on Tartus madalamad. Pikaajaliste piletite hind hoiame madalamal, et hoida ühistranspordile püsiklientuuri. Kuna viimane bussipileti hinnatõus oli alles eelmise aasta suvel, siis sel aastal ei ole hinnatõusu ette näha.
Tallinnas on osatud leida ressursse, et võimaldada alla 3-aastase väikelapsega sõitjale ühistranspordis tasuta sõit. Mis on Tartu puhul olnud seni takistuseks?
Ühiskond seisab alati valikute ees - keda ja kuidas toetada. Kas jagada toetuse kroonid inimestele kätte ja lasta neil endil nende kasutamise üle otsustada või pakkuda tasuta teenuseid. Tartus on väikelastega perede puhul valitud esimene variant. Tartus makstakse lapsetoetust lapse esimestel eluaastatel, mille kasutamise üle saab iga pere ise otsustada. Täiendavad bussisõidu laussoodustused suurendavad linna kulutusi ühistranspordile veelgi.
Kas Tartu linnas oleks mõeldav trammiliikluse arendamine ja rajamine?
Tartu ei ole nii eriline linn, et trammiliiklus oleks siin välistatud. Tänase päeva seisuga ei ole aga üheski linna arengudokumendis ja ka üldplaneeringus trammiliikluse perspektiividele mõeldud. Peagi avalikustamisele jõudev Tartu linna transpordi arengukava 2007-2013 markeerib selle teema, kui uurimist vajava. Selge on see, et efektiivselt toimivate ja muust liiklusest eraldatud (kuidas saada üle Emajõe!) trammiliinide avamiseks on vaja teha selliseid investeerinuid, mida linnal täna välja käia ei ole. Aga pikemaajalise planeerimisega tuleks tegeleda ja trammiliini(de) käivitamise tasuvus- ja eeluuringud spetsialistidelt tellida.
Kuidas suhtute enda palganumbri suurusesse? Ülemakstud või õiglane (lisatasudega jne)? Kuna Te viimati preemiat saite ja mille eest? Kas linnajuhtide palgatõus, mis on seotud Eesti keskmise või alampalgaga garanteerib linnakodanikele parema juhtimisteenuse?
Linnavalitsuse liikmete palk on määratud volikogu otsusega ja seotud Eesti keskmise palgaga. Viimaste aastate ülikiire keskmise palga tõus on tõepoolest viinud selleni, et linnavalitsuse liikme palganumber kasvab kiiremini linnavalitsuse keskmisest. Ega see hea ei ole, kui palgavahed näiteks abilinnapeade ja osakonnajuhatajate liiga suureks kujunevad. Minu teada on volikogu liikmete peades liikumas mõtted palgasüsteemi õiglasemaks muutmise suunas. Ei mäletagi, millal viimati preemiat sain. Vast oli see kunagi 90ndate esimesel poolel, kui ülikoolis töötasin.
Vaadates Tasku juurde valmiva parkimismaja suurust tundub küll, et saabuvate busside peatus enam bussijaama territooriumile ära ei mahu. Kas see on selle ala müügilepinguga kooskõlas?
Minu teada oli müügilepingus kinnistu igakordsel omanikul kohustus tagada maabussijaama tegevus. Ruumi on selles kvartalis tõepoolest vähe ning saabuvatele bussidele sobiliku koha leidmine on arutusel. Arvestades sealset liiklusolukorda võibki saabuvate busse peatumiseks olla kõige parem praegune ajutine peatus või selle vahetu lähedus, kuna seal asuvad ka taksopeatus ja parkla
Millal ehitatakse Tartu vaksali juurde ootesaalid reisijatele, et need ei peaks väljas külmetama?
Kui AS Eesti Raudtee müüs Tartu vaksalihoone, siis kohustas ta arendajat tagama seal ka ruumid rongi ootevatele reisijatele. Tartu linnavalitsus on sellest tulenevalt nõudnud nii vaksali restaureerijalt kui ka riigilt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi näol ooteruumi rajamist. Linn ei ole nõus andma ehitusluba vaksalihoone rekonstrueerimise sellisele projektile, kus reisijatele pole ruume ette nähtud. Minu teada käivad läbirääkimised riigi ja restaureerija vahel perroonile rajatava eraldiseisva ootesaali kasutustingimuste üle. Nii kui paberid korras, võib ehitus alata.
Miks tahetakse likvideerida firma Automeni ekspressliinid 31,32,33 ja 37? Mis jama on nüüd Tartu liinitaksodega - varem tasus firmal ära ja reisijaid jagus ka, nüüd Go Busi all ei tasu enam? Kuidas saavad tartlased edaspidi (kui liinitaksod maha võetakse)koju õhtustelt etendustelt ja kontsertidelt, mis kestavad üle kella 22?Siis on busiliiklus juba väga hõre või mõnel suunal lõpeb hoopis.
Automen on eraettevõte ja sõidab kommertsliinidel ja linn neile toetust ei maksa. Kommertsliinidel sõitmisest võib eraettevõte loobuda, kui ta sellest seaduses sätestatud tähtaegadel teavitab liiniloa väljaandjat. Antud juhul Tartu linna. Väikebussid on tõepoolest leidnud koha linna transpordisüsteemis ja paljud linlased kasutavad neid meeleldi. Seega oleks minu meelest põhjendatud teatud kellaaegadel vähemalt osade Automeni liinide töös hoidmine. Kui seda ei soovi teha ettevõtja, siis tuleks need liinid kaasata ühistranspordi liiniveolepingusse. Linnavalitsus kaalub seda võimalust lähiajal.
Miks Tartu hüvitab Go Busile aktsiistõusu? Kui bussifirma Go Bus tuli jõuliselt turule, mida Tartu linnavalitsus toetas, siis oli nad kõigi tingimustega rahul, ainult aasta. Ja nüüd tuleb neid toetada maksumaksja rahaga.
Kuni 2007. aasta lõpuni kehtinud aktsiisiseaduses ei olnud kütuseaksiisi tõusu ette nähtud. Energiamaksustamise direktiivi (2006/112, muudatus 2004/74) kohaselt tuli Eesti saavutada mootorikütuste EL alammäärad aastaks 2010. Enne 2007 aasta maid arvestati aksiisitõusuga enamvähem võrdsetes osades aastatel 2008 kuni 2010. Seega on tegelik selle aasta alguse aktsiisitõus eelnevaid prognoose ennetav. Nii järsku tõusu ei saanud ettevõtjad 2005. aasta suvel prognoosida
Kuidas saavad ehitus- ja majandusspetsialistid nii eksida, et volikogule antakse objekti maksumus, see hääletatakse eelarvesse ja teostamise käogus selgub, et objekt (sillad, teed jms) kallineb kolm korda.
Kiiretel hinnamuutuste aegadel on prognooside tegemine tõepoolest raske. Positiivse näitena võib aga tuua AHHAA keskuse ehitamise korduvhanke möödunud aasta sügisel, mille tulemusena saadi prognoositust kolmandiku võrra odavam pakkumine.
|
Kõik tänased
