Tulemuseks mitu minutit oimetust ja ruutsentimeetrine auk põses. 2005. aasta märtsist parkouriga tegelev Ronald Russakov (19) lõpetas 2005. aasta hooaja vasaku jala sääremarja ülekoormusega ja oli enda sõnul pool talvegi audis. Kui tavalised inimesed lähevad punktist A punkti B autoga, bussiga või vähemalt asfaltteed pidi, siis traceuride meelistegevuseks on liikuda igasuguseid takistusi ületades võimalikult otse ja hästi kiiresti. Näiteks ei lähe nad trepist üles astmeid pidi, vaid ikka otse, mitme meetri kõrgustest seintest üles ronides – õigem oleks küll öelda joostes. Kuigi filmides näidatakse sellist liikumisviisi tihtilugu kui head võimalust politsei eest põgeneda, ei tee Eesti traceurid siiski trenni sellel eesmärgil.
Talvel ohtlik Poisid ise kinnitavad, et tegelikult võtavad nad asja rahulikult. Russakov räägib, et tema jääb parkouriga tegeledes alati mõistuse piiridesse – päris surnuks ei taha ennast ju hüpata. «Mind kõrged hüpped nii väga ei köidagi, mulle meeldib ronida ja kiiresti liikuda,» selgitab ta. Talvel libedaga noormees õues ei treenigi, vormi hoidmiseks käib aeg-ajalt hoopis saalis jooksmas. Ka Sepp märgib, et show’-elemente ei taha ta eriti teha. «See ala tundub ekstreemne,» räägib Russakov. «Eks ta ole enda iseloomu taltsutamine – parkour on võitlus iseenda ja enda sisemaailmaga.» Noormees tunnistab, et harvad ei ole olukorrad, kui keha tahaks midagi teha, aga mõistus ei luba. Kogu elu spordiga tegelnud Sepp nendib, et palju on vaidlusi olnud teemal, kas parkour on spordiala või elustiil. Tema hinnangul on tegu ekstreemspordiga, mis tavaspordi, näiteks jalgpalliga võrreldes on rutiinivaba. Keerulise kirjapildiga sõna parkour hääldavad selle alaga tegijad täiesti eestipäraselt – parkuur. Siiski eelistavad nad kirjapildis võõrkeelset sõna, sest eestikeelse variandi on hobused juba endale saanud. Hobustega aga traceurid ennast samastada ei taha. «Inimesed kõnnivad mööda ja tihti tulevad kommentaarid: laksu all oled vä? pilves oled vä? loll oled vä?» räägib Sepp. Paljud ei julgegi seepärast esimestel treeningutel midagi teha, ainult vaatavad. Ise sattus ta parkouri juurde tänu filmile «Yamakasi». Treeningud, kus kogenumad algajaid juhendasid, toimusid mullu suvel laupäeviti. Need algasid keskpäeval Emajõe ärikeskuse juurest. Edasi kulgeti üle silla Atlantise juurde, kus 100 000. tartlase sündi tähistava monumendi juures saab trikitada, edasi Kaarsilla juurest Barclay parki ja mujalegi.
Vajalik lapsemeelsus «Mingi lapsemeelsus peab sees olema, sa pead oskama asju näha nagu laps,» väidab Sepp, rääkides sellest, kes sobiksid parkouriga tegelema. Tema kinnitusel saab parkuurida igal pool, kui oskad ringi vaadata. Ka Russakov ütleb, et mõtleb käigu pealt välja, kuhu minna ja mida teha, aga Tartu objektid on ennast tema jaoks juba ammendanud. Kuigi Tartu ja Tallinn on mõlemad suurima parkuurijate arvuga linnad Eestis, on Tallinnas treenimisvõimalused oluliselt paremad. Politsei noorte tegevust väga seganud ei ole, Sepp meenutab vaid, kuidas korrakaitsjad on Vanemuise juures 50 traceuri kogunemise laiali ajanud ja kuidas ükskord neile metallivaraste pähe politsei kutsuti. «Peab tahtmist olema,» räägib Russakov. «Kui on tahtmine, tuleb kõik muu ka.» Ta lisab, et alaga võivad tegelda kõik, ainult pikkadel ja jõusaalis õlgadest laiaks treenitud inimestel võib natuke raskem olla. Sepp teab hetkel Eestis tegutseva sadakonna traceuri seas vaid ühte naisterahvast, kuigi naised painduvad paremini ja on kergemad, seega on neil eeliseid alaga tegelemisel. Kui ainult ilusate pikkade küünte murdumine neile probleeme ei valmistaks. Mis on parkour? • Le parkour, parkour või siis ka lihtsalt parkuur arenes Prantsusmaal. • Parkour on füüsiline kunst, kus selles osaleja ehk traceur üritab ületada takistusi võimalikult kiiresti ja erinevaid viise kasutades. • Takistuseks võib olla kogu keskkond. • Parkouri harrastatakse tihti linnas, sest seal on palju selleks sobivaid rajatisi – majad, trepid, seinad, mitmesugused käsipuud. • Parkouri eesmärk on ületada otse kõik teele sattuvad takistused. Liikumine koosneb jooksmisest, hüppamisest ja ronimisest. • Alast saab teada ka netiaadressidelt http://www.xventure.org/, http://xxx-treme.pri.ee/. David Belle • David Belle (pildil), keda peetakse parkouri arendajaks ja loojaks, sündis 23. aprillil 1973 Prantsusmaal. • Idee sai ta oma isalt Raymondilt, kes osales Vietnami sõjas. Just seal arendasid Prantsuse sõdurid välja liikumismeetodi, mille David Belle kohandas linnakeskkonda ja mida teatakse nüüd parkourina. • Parkouri esimesed harrastajad lõid Yamakasi grupi, millest tehti 2001. aastal film. • Parkouri on kasutatud paljudes filmides, reklaamides, raamatutes, videomängudes ja muusikavideotes (nt James Bondi filmis «Casino Royale», Madonna muusikavideotes «Jump» ja «Hung Up», Eric Prydz vs Floyd videos «Proper Education» jne).
> Loe edasi |
