Leepra ehk pidalitõbi, kõhutüüfus ja süüfilise kolmas järk on vaid mõned haigused, mida võib peagi Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis vahakujude peal uudistada. Lisaks saab vaadata rohkem kui poolteistsada anatoomilist vahakuju, mida sisaldab Panoptikoni kollektsioon. «Ekspositsioonid on väga põnevad ja väga põnev on ka Panoptikoni ajalugu,» ütles näituse «Ahhaa! Panoptikon!» üks korraldaja, teaduskeskuse Ahhaa juhataja Tiiu Sild. Nimelt on 19. sajandi teisel poolel valminud vahakujudel kujutatud ka haiguste selliseid järke, mida tänapäeval enam näha ei saa. Väga realistlik kunst «Süüfilise kolmandat järku meil tõesti enam näha ei saa, arstid ravivad patsiendi enne terveks,» kinnitas Tartu Ülikooli endine patoloogilise anatoomia professor, Ahhaa teadusnõukogusse kuuluv Raik-Hiio Mikelsaar. Leeprat Eestis tänapäeval küll esineb, kuid mitte kaugele arenenuna, sest selle haiguse vastu on nüüd tõhusad ravimid. Kõhutüüfust pole aastaid kohanud ka patoloogina töötanud Mikelsaar. Samuti pole ta kuulnud, et Eestis oleks sündinud siiami kaksikuid. Panop-tikoni kogus on nad olemas. Panoptikoni ajalugu on sama põnev kui kollektsioon ise. Ajal, mil kuulsad impressionistid Degas, Rodin ja Russo talletasid oma vahakujudes kiireid liigutusi ja hetkemeeleolu, tegid realistlikumad saksa skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi vahast mudeleid inimkehade osadest ning neid tabanud haigustest. Nii loodi 19. sajandi lõpul kuulus vahakujude kabinet Panoptikon.
Vahakujude loomisel olid abiks kuulsad teadlased, nende hulgas ka Tartu ülikooli arstiteadlane Karl Ernst von Baer. Anatoomiliste vahakujude kabinetti tutvustati Euroopa paljude suurlinnade näitustesaalides, naised võisid sensatsioonilist väljapanekut vaatamas käia vaid kord nädalas. Teise maailmasõja ajal kadus Panoptikon jäljetult. Nagu Merevaigutubagi. Soome kunstnikud Wäino Hamari ja Esa Karttunen hakkasid kollektsiooni otsima ja pärast enam kui kümmet otsinguaastat leidsid nad selle 1981. aastal Kesk-Euroopast ühest tolmunud keldrist üles. Teist korda ei tule Lisaks Panoptikoni kollektsioonile saab näitusel uudistada Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi koostatud ülevaadet Eesti arstiteadusega seotust ja õppida oma keha tundma teaduskeskuse Ahhaa interaktiivsete eksponaatide abil. Rohkem Panoptikon Eestisse ilmselt ei jõua, sest Hamari ja Karttunen müüsid selle Ameerika Ühendriikidesse. «Ahhaa! Panoptikon!» • Anatoomiliste vahakujude näitus avatakse Tartu Ülikooli vanas anatoomikumis 2. märtsil. • 9. aprillini saab uudistada Panoptikoni vahakujude kollektsiooni kuuluvat enam kui poolteistsada erinevaid haigusi ja inimorganismi osi kujutavat eksponaati. • Lisaks vahakujudele saab tutvuda ka vana anatoomikumi kollektsioonide ja teaduskeskuse Ahhaa interaktiivsete eksponaatidega. Allikas: Tartu Postimees
|
