Nagu Cleanaway ei tohi ka kõik teised Eesti prügilahaldajad juba 1. jaanuarist ladestada prügilaisse sorteerimata olmejäätmeid. Samas ei defineeri jäätmeseadus ning riiklik sortimiskord täpselt, milline on sorditud ja milline sortimata prügi. Jutt käib olulise koguse pakendite, paberi-kartongi, ohtlike jäätmete ning biojäätmete eraldamisest tekkekohas.«Kui konteineris on suures koguses paberit, pudeleid, ohtlikke jäätmeid ja nii edasi, on meie jäätmevedajal õigus jätta konteiner tühjendamata,» hoiatas Cleanaway müügijuht Aire Jaguson. «Soovitan kõigil suhtuda sortimiskohustusse tõsiselt, et mitte põhjustada endale ja naabritele ebameeldivusi.» Kui palju on palju Jaguson kinnitas, et kui konteinerisse on visatud üksik ketšupipudel, jogurtitops või ajakiri, loeb Cleanaway prügi kindlasti sorteerituks. Kui aga pakendid või paber moodustavad prügikasti sisust poole, võib prügivedaja lüüa kastikaane pikemalt juurdlemata kinni ja minema sõita, lisas ta. Jaguson tuletas ka meelde, et kümne ja enama korteriga majade elanikud peavad hankima vastavalt Tartu jäätmehoolduseeskirjale kiiremas korras eraldi kasti paberile-papile. «Eraldi tahan rõhutada, et avalikesse pakendikonteineritesse pandaks ikka ainult pakendit ja paberikonteinereisse paberit,» lausus Jaguson. «Eilne (2. jaanuari – toim) pilt oli mõnelgi pool Tartus selline, et nutt kippus peale. Näiteks Lootuse tänava paberikonteineri juurde olid tõstetud räpased pakendid, pakendid olid segamini riietega, ajalehed segi kartulikoortega.» Kolme Annelinna korteriühistut juhtiv Enno Erstu arvas, et hästitoimiva prügisortimise süsteemi teket takistab suuresti inimeste mugavus, aga ka vähene informeeritus. Erstu tõi näite oma kodumajast Jaama 197, kus osa inimesi kipub toppima paberikasti toidujäätmeid ja muud segaprügi. «Pakend läheb meil üldiselt segakonteinerisse,» tunnistas Erstu. «Mina pole meie kandis küll pakendikonteinerit leidnud.» Tartu linna koduleht ütleb Annelinnas olevat koguni 13 avalikku pakendikonteinerit, neist mitu mõnesaja meetri raadiuses ümber Erstu kodu. Erstu sõnul ei kajasta koduleht aga hetkeseisu: näiteks Kivilinna Konsumi juures käis ta ekstra pakendikasti otsimas, aga edutult. «Kastid peaksid olema siiski nähtaval kohal, et inimesed ei peaks uitama mööda linna ja neid otsima,» leidis Erstu. «Teiseks peaksid need olema korralikult liikide järgi tähistatud, et inimesed tahtmatult valesti ei käituks.» Raadil Kruusamäe tänavas elav Riina Kallas lisas, et tema kodu lähedal on küll nii avalik paberi- kui klaastaarakonteiner, kuid need kipuvad olema ühtepuhku triiki täis. Lähima pakendikonteineri pakkus ta olevat Meltsiveski Konsumi juures. Tavaliselt viib Kallas pakendid aga otse Jaama tänava jäätmejaama. Nii Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer kui Aire Jaguson nentisid, et mõneski kohas võivad konteinerid olla puudulikult tähistatud või sootuks tähistamata. Maueri väitel kontrollib keskkonnateenistus konteinerite olukorda pisteliselt ning teeb pakendiorganisatsioonidele vajadusel märkusi. Valehäbi on asjatu Jaguson arvas, et kui prügiga korralikult ümber käijad näevad naabrite või muude kaaskodanike hoolimatust, ei tohiks nad tunda valehäbi. Manitsussõnad on siin tema meelest igati asjakohased, hullematel juhtudel tuleks helistada keskkonnainspektsiooni numbril 1313. «Väga oluline takistus normaalse jäätmekäitluse ülesehitamisel on karistamatuse tunne,» leidis Jaguson. Õigusaktid ütlevad • Keskkonnaministri määrus «Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused» loeb sorteerituks ning prügilasse ladestamiseks kõlblikuks olmejäätmed, millest on eraldatud paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed määral, mis on võimaldanud vähendada oluliselt nende osakaalu kogu prügimassis. • Jäätmeseadus sätestab, et alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. Allikas: Riigi Teataja Kommentaar: tehasest pole abi
Margus Hanson Tartu abilinnapea Keskkonna puhtana hoidmisele aitaks kõige tõhusamalt kaasa jäätmete sorteerimise jaam, arvas ühes aastalõpu Tartu Postimehes (27.12.) erksa sotsiaalse närviga kolumnist, ajakirjanik Vambola Paavo. Ta imestab, miks selle loomisest Tartus enam juttu ei tehta. Tartu pole kiirustanud jäätmete sorteerimise jaama rajamisega, sest olmeprügi järelsorteerimine on mitmel pool Eestis tekitanud terve rea probleeme. Esiteks ei ole õnnestunud sorteerimisega ladestamisest kõrvaldada ja taaskasutusse saata loodetud kolmandikku jäätmetest, vaid alla 20 protsendi. Tallinna jäätmete sorteerimise tehas töötas kahjumiga ja see müüdi aktsiaseltsile Ragn-Sells. Sortimistehastesse on vaja investeerida kümneid miljoneid kroone linna raha ja samas peavad ka inimesed sinna jäätmete saatmise eest tasuma kõrgemat hinda. Elav näide on jäätmete sorteerimise jaam Narvas, mis valmis üle aasta tagasi ja mida pole suudetud käivitada. Järelsorteerimine on kallis ja väheviljakas töö. Pealegi on sortimistehastes eraldatavate materjalide kvaliteet oluliselt kehvem võrreldes liigiti kogutud jäätmetega. Näiteks on eraldi konteineritesse kogutud paberit võimalik edukalt taaskasutada, st toota sellest uut paberit, aga sortimisjaamas olmeprügi seest välja võetud paber kõlbab vaid põletamiseks. Pealegi muutub jäätmete eelsorteerimise harjumuse juurdumisega prügi koostis sedavõrd, et järelsorteerimisel saadaks järjest vähem taaskasutatavat tooret. Jäätmete järelsortimise tehas ei ole Tartule lahendus. Küll aga võimaldab inimeste käitumisharjumuste muutumine ja liigiti kogumise järjest ulatuslikum korraldamine vähendada ladestatavaid prügikoguseid. Ärgem unustagem, et prügi tekitajad (seaduse keeles tootjad) oleme ise ja seega peame ise oma elukeskkonna puhtusesse panustama. Head liigiti kogumist ka uuel aastal! |
kõik galeriid
