Läinud nädalal paljastas Eesti Ekspress Tallinna inglise kolledžis tulitavad pinged inglise keele süvaõppe eest küsitava «vabatahtliku» annetuse ümber. Üldsusele sai teatavaks, et mitte iga lapsevanem ei kiirusta avama isiklikke rahakotiraudu, et maksta 4000 krooni lisatundide eest, mille võtmine on muutunud koolis sama elementaarseks kui kooliskäimine üldse. Lisaks hakkas tulema signaale, et inglise kolledž pole sugugi ainus maksumaksjate rahast ülal peetav üldhariduskool, kus koonerdamises ja teiste seljas liugu laskmises süüdistatavaid lapsevanemaid avaliku alandusega on ähvardatud. Haridusminister Tõnis Lukas reageeris inglise kolledži juhtumile kiirelt ja resoluutselt, mõistes tasuliste lisaainete pealesundimise ja loobujate alandamise hukka. Tartu Postimees otsustas ärgitada koolijuhte ja lapsevanemaid, aga ka haridusministrit arutlema, kas osa põhiharidusest võiks siiski olla tasuline, ja kui, siis mis juhtudel.
Üllar Loks Lähte ühisgümnaasiumi direktor Olen veendunud, et tasulisus, ka osaline tasulisus, ei tohiks tulla riiklikes ega munitsipaalkoolides kõne alla gümnaasiumi lõpuni. Erandi võib teha mõnes teenuses, näiteks koolilõuna kinnimaksmises. Paljudes Eesti koolides käib see osaliselt oma rahakoti peal, meil maksab omavalitsus küll kõigi õpilaste toidu kinni. Põhimõtteliselt oleks ilmselt mõeldav seada koolis sisse tasuline õppekava, kuid sellel peaks olema kindlasti haridusministeeriumi akrediteering. Ei tule kõne alla, et direktor otsustab: hakkame raha korjama, me ei tule muidu omadega välja. Kui lapsevanemailt raha küsides tullakse välja argumendiga, et mingi tund on küll vabatahtlik, aga meil on traditsioon, et kõik kooli tulnud õpilased võtavad sellest osa, on see ebaeetiline autoriteedi ärakasutamine. Õpetaja on lastele autoriteet ja tema sõna ei võeta arvamusena, vaid käsuna. Ei tohi tekitada olukorda, kus laps tuleb koju ja ütleb: kõik teised maksavad, kuidas mina ei saa. See on psühholoogiline sund. Meie oleme läinud mahajääjate aitamiseks abi- ja tugiõpetajate palkamise teed. Kuid neile palga maksmiseks olen ma teinud taotluskirja vallavalitsusele ja siiani on vald ka raha eraldanud. Õpiabiga on hoopis see probleem, et lapsed ei taha selles osaleda ja me peame tegema meeletuid pingutusi, et neid rühmas hoida. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Merike Toomas Tartu linnamuuseumi direktor Riiklikus õppekavas etteantu peab saama lapsele selgeks koolis ja selle eest peab maksma riik. Kui koolis hakataks küsima lisaraha põhjendusega, et laps ei jõua teistega sammu pidada, oleks see väljapressimine. Õpetaja võiks hakata igaühe kohta väitma, et see ei saa hakkama selles ja too tolles aines. See on libedale teele minek. Kui lapsel on tarvis võtta järeleaitamistunde ja lapsevanem on valmis nende eest maksma väljaspool tavakooli, on teine asi. Ise käisin ka terve keskkooli aja Tartus keeltekoolis. Samuti on maksmine arusaadav, kui lapsevanemad lisatundides kokku lepivad. Õpetajale ei saa maksta juurde lihtsalt selleks, et ta oleks tubli. Õpetaja peabki olema tubli, õpetaja töö ongi raske. Muidugi on ka neid, keda ei saa nimetada õpetajaks, vaid tunniandjaks. Viimased viivad tunni läbi ja neile pole oluline, kas laps saab asja selgeks või mitte. Elva gümnaasiumis, kus õpib minu kümneaastane poeg, on valdavalt õpetajad, mitte tunniandjad. Esimesest kolmanda klassini oli tema klassijuhatajaks tõeline õpetaja, kes töötas lastega individuaalset pärast tunde ja kellel polnud kunagi koju kiiret. Neljandas klassis pakub Elva kool tasuta parandusõpet neile, kellel kukub neljade-viite hulka aeg-ajalt mõni kolm. Mitte kunagi pole minult küsitud raha muuks kui ekskursioonideks. Ja ma arvan, et rahaküsimine polegi Eesti koolides nii valdav, kui võib tunduda. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Tõnis Lukas Haridusminister Kindlasti mitte. Põhihariduse, samuti gümnaasiumihariduse ükski osa ei tohi olla riikliku õppekava piires tasuline ei riigi- ega munitsipaalkoolis. See puudutab nii õppekava kohustuslikku osa kui ka kooli valitavaid valikaineid. See pole pelk retoorika, see tugineb seadusel. Me peame pakkuma kõigile lastele võrdseid võimalusi ja selles põhimõttes järeleandmine tähendaks kogu süsteemi ebavõrdseks muutmist. Kui pole kindlust, et Eestis on üldine võrdsete võimaluste süsteem, siis seda süsteemi polegi, sest võrdsed võimalused on paljuski tunnetuslik kategooria. Õppekavavälisteks lisatundideks raha korjamine võib käia täiesti vabatahtlikel alustel. Võib eeldada, et seal on oht sunniks, aga kui sundi suudetakse reaalselt vältida ja lapsevanemad on tõesti selles kokku leppinud, võib huviringi tasemel teadmisi-oskusi kahtlemata omandada. Seejuures on aga tähtis, et ringitundide sisseviimine ei kahjustaks kuidagi nende õigusi, kes soovivad õppida riikliku õppekava järgi. Inglise kolledži näide, mis on löönud ajakirjanduses laineid, pole drastiline mitte seetõttu, et osa lapsevanemaid tahab kooli toetada. Ma tunnustan seda igati. Aga tõusiklike lapsevanemate hoiakut, et need, kes ei soovi annetada, ärgu eliitkooli trügigu, vaid piirdugu, nagu oli üks väljend, supiköögiga, tuleb taunida. Tasulisuse välistamine garanteerib, et juba esimesest klassist peale on võetud lapsi kooli võimete, mitte vanemate rahakoti paksuse järgi. Rahakott ei tohi kohustusliku õppekava ulatuses kunagi mängu tulla. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Neinar Seli Tartu linnavolinik ja ärimees Ei. Põhikool peab olema täiesti tasuta ja kõigile võrdsetel tingimustel kättesaadav, olen selles absoluutselt veendunud. Üks põhiargumente on kahtlemata, et lapsevanemate sissetulekud on erinevad. Kooli kõrval on ju kõiksugu huviringid ja ekskursioonid, mis nagunii nõuavad vanemailt lisakulutusi. Iseasi on see, kui lapsevanem peab vajalikuks maksta lisatundide eest koduõpetajale. Lapsed on vastuvõtlikkuselt erinevad, mõnele peab paratamatult rohkem kaasa aitama. Näiteks minu nooremal tütrel, kes õpib Miina Härma gümnaasiumis, on raskusi võõrkeeltega ja nõutaval tasemel püsimiseks tuleb tal võtta järeleaitamistunde. Ma arvan, et Tartu koolide puhul ei saa hiilivast tasulisest põhiharidusest rääkida. Olen olnud juba kümme aastat Tamme gümnaasiumi hoolekogu esimees, minu vanem tütar lõpetas selle kooli kevadel ja poeg on üheteistkümnendas klassis. Tamme gümnaasiumis pole tasuliste ainete teemat tõstatatud ei kaudsemalt ega otsesemalt. Õnneks on meil ka erakoolid, kus lisaraha eest saab oma lapse haridust parandada nii algkooli tasemel kui ka kogu põhikooli tasemel. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Mihkel Kraav Andmesidevõrgu EENet direktor Kui põhiharidus hakkab muutuma osas koolides tasuliseks, kannatab tasuta hariduse kvaliteet ja see jääb vaeste pärusmaaks. Eesti iive on niigi madal, aga ma usun, et on terve hulk inimesi, kes ütleksid tasulise põhihariduse puhul, et ei saa endale üldse last lubada, sest ei suuda talle võimaldada tipptasemel haridust. Arvan, et jutt hiilivast tasulisest haridusest pole väljamõeldis. See on tulnud mõtteviisi kiire muutusega. On hulk inimesi, kes peavad loomulikuks, et iga asja eest tuleb maksta. Seda mõtteviisi üritatakse peale suruda kõigile. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Ene Tannberg Miina Härma gümnaasiumi direktor See osa põhiharidusest, mis on riigi õppekavaga seatud kohustuslikuks, peaks olema kindlasti tasuta. Meie koolis tuleb küll vanematel osa tundide eest juurde maksta, aga need on ringitunnid, mitte kohustuslikud ainetunnid. Tegemist on teise võõrkeele õpetamisega enne seda aega, kui riik hakkab selle keele õpetamist tasustama. Teine võõrkeel lisandub riikliku õppekava järgi kuuendas klassis, meie alustame neljandas. Need tunnid on seatud kas viimaseks või esimeseks, nii et need lapsed, kelle vanemad pole avaldanud soovi ringitunnis osaleda, lahkuvad varem või tulevad hiljem. Me pole kunagi uurinud oma lapsevanemate jõukust, aga võin kinnitada, et meie koolis ei õpi ainult sellised lapsed, kelle vanemad on majanduslikult väga heal järjel. Kuid mulle pole jäänud ühelgi juhul, kui ringitundidest on loobutud, muljet, et põhjus on majanduslik. Pigem on põhjus olnud näiteks selles, et õpilane on tundnud, et kohustuslik programm nõuab juba piisavalt palju aega ja vaeva. Ise olen maksnud oma laste keeleõppe eest ühes teises Tartu koolis ja ma ei näinud probleemi. Ma ei näe ohtu, et mõned lapsed või lapsevanemad võiksid tunda end kuidagi halvasti, kui nad on ringitundidest loobunud. Me ei sunni sellist õppetööd kohe kindlasti kellelegi peale. Loobumisi on olnud ka poole õppe pealt, näiteks pikalt kestnud haiguse tõttu. Siis on jäänud raha üldse maksmata või on makstud raha tagasi. ----------------------------------------------------------------------------------------------- Indrek Lillemägi Treffneri gümnaasiumi õpilaskogu president Kuna põhiharidus on kohustuslik, peaks riik võimaldama kõigile kindlasti tasuta õppe. Baasteadmiste saamiseks peavad olema kõigil võrdsed võimalused. Gümnaasiumis võiks teha erandeid näiteks juhul, kui keegi soovib omandada keskharidust mingil spetsiifilisel alal, millele riiklik tellimus puudub. Hugo Treffneri gümnaasiumis on valikainete ring nii lai, et mina pole tundnud sellise valikuvõimaluse järele vajadust. Üldhariduse osaline tasuliseks muutmine suurendaks veelgi regionaalset ebavõrdsust, kuna raha hakkaks otsesemalt mõjutama õpetajate töökohavalikut. Vabatahtlike tasuliste tundide kooli õppekavva võtmine jätaks väiksemad maakoolid selgelt kehvemasse seisu, sest lapsevanemate maksejõud pole võrreldav linnaga. |
kõik galeriid
