| Õppuse legendi kohaselt oli karta
rünnet Tartu Ülikooli peahoonele kui ühele Eesti riikluse sümbolile
ning ülikooli keemiahoonele kui ohtlikke aineid sisaldavale kõrge
riskiga rajatisele.
Akadeemilise malevkonna pealiku, Tartu Ülikooli haldusdirektori Riho Illaku sõnul oli õppusel kolm mõõdet.
Esiteks võib ülikooli kvartalit pidada järjest rahutumaks muutuvas maailmas tõepoolest üheks võimaliku ründe sihtmärgiks.
Teiseks
soovis ülikooli juhtkond eesotsas rektor Jaak Aaviksooga, et selline
koostööõppus süvendaks üliõpilastes ja ka õppejõududes arusaama
turvalisuse tähtsusest ning näitaks, et seda saab tagada parimal
viisil, osaledes vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tegevuses.
Kolmas
mõõde viib meid tagasi Eesti riigi ajalukku. Kui Eesti 1924. aasta 1.
detsembril langes tolleaegse rahvusvahelise terroriorganisatsiooni
Kominterni agentide ründe ohvriks, olid Tartus just
tudengiorganisatsioonid need, kes olid võimaliku ründe puhuks
ettevalmistusi teinud ja võtsid samal päeval Tartu olulisimad paigad
oma relvastatud valve alla.
Õppus «Ülikool lukku» oli kaitseliidu Tartu maleval esimene kord oma oskusi linnatingimustes proovile panna. (TPM)
|
