Rahvusvahelise «Sprachdiplom II» eksami edukalt läbinud ei tarvitse Saksa ülikoolides õppima asudes enam alustada keelekursustest, nagu on võõramaalaste puhul üldiselt tavaks ja nõutav. Eraldi boonus kõige tublimatele keeleoskajatele on viieaastane stipendium mõnes Saksa kõrgkoolis õppimiseks.

Hinded Eestis ja Saksas

Raatuse kooli eelmise aasta abiturientidest sai sellise preemia Helena Shegedin, kelle tulemus - 91 punkti sajast - osutus siinses regioonis parimaks. Kokku läks Eestis ja Lätis jagamisele kolm õppestipendiumi.

Kui palju stipendiume tänavu Lõuna-Eestisse tuleb, selgub märtsis, kui eksamitööd on hinnatud.

Raatuse gümnaasium on Lõuna-Eestis ainus kool, kus sellist eksamit teha saab, ja ainus Tartus, kus saksa keelt õpetatakse esimese võõrkeelena, rääkis Raatuse gümnaasiumi asedirektor võõrkeelte alal Inge Kangor.

Eksami suulist osa hindavad Saksamaalt pärit õpetajad Eestis. Kirjalike tööde originaale hinnatakse Kölnis, koopiaid Eesti riigieksami kriteeriumide järgi ka siin kohapeal. Seega arvestatakse «Sprachdiplom II» eksami punktid ümber riigieksami punktideks.

Tänavu sai võimaluse eksamit teha 44 Lõuna-Eesti noort. Selle õiguse tagas maikuus nende keeletaseme selgitamiseks tehtud eeleksam.

Paide ühisgümnaasiumist eksamile tulnud Ebe Lipp ja Paide gümnaasiumi abiturient Raimond Valge möönsid, et neil on küll tahtmine Saksamaale õppima minna.

«Raske on küll, aga oleme positiivsed,» hindas läbitud eksamiosi Ebe Lipp.

«Sprachdiplom II» eksami Lõuna-Eesti koordinaator, ühtlasi Raatuse gümnaasiumi saksa keele õpetaja Bärbel Amsel tunnistas, et sel eksamil võib saja punkti kogumine tunduda raske ka Saksamaa koolide abiturientidele. Mitte küll arusaamise poolest, aga just grammatika osas.

«Grammatika osas on teoreetiline ettevalmistus eestlaste tugevus, sakslased lahendaksid palju asju sisetunde järgi,» põhjendas ta.

Uuest aastast piirangud

Tänavu oli eestlastel pääsemine sellele eksamile veel suhteliselt vaba, eeldades küll eeleksami tegemist, ent järgmisest aastast hakkab kehtima kord, kus eksamile ei lubata nn eksterne.

Rangeks eelduseks saab, et õpilane peab olema saksa keelt õppinud vähemalt viiel eelnenud aastal ja tema koolis peab töötama ka saksa keelt emakeelena kõnelev õpetaja, kes on kompetentne õpilasi eksamiks ette valmistama.

«Sprachdiplom II»

• Kirjalik osa on kõigis põhjapoolkera maades novembris-detsembris ühesuguste eksamiülesannetega, suuline osa on jaanuaris.

• Eksam loetakse sooritatuks, kui kirjaliku ja suulise osa eest kokku on saadud vähemalt 51 punkti sajast ja mõlemas eksamipooles vähemalt pool võimalikust punktisummast.

• Kirjalik eksam on kahel päeval: esimesel tuleb kirjutada kirjand või etteantud teksti annotatsioon, teisel on osaoskuste testid: kuulamis-, lugemis- ja sõnavara-grammatikatest.

• Suuliseks eksamiks peavad õpilased läbi lugema saksakeelse kirjandusteose ja seda komisjoni ees analüüsima ning seostama teoses käsitletud teemasid Eesti ja Saksa aktuaalsete probleemidega. Veel tuleb 15-minutilise ettevalmistusaja jooksul läbi lugeda artikkel, refereerida seda, vastata küsimustele ja vestelda eksamineerijaga.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5