Reede õhtul, vaid minuteid enne seda, kui ametlikult pidi vormistatama Vene suurima naftakompanii teke, vapustas selle üks koostisosi, naftafirma Sibneft ärimaailma uudisega, et ühinemine seisatakse «tehnilistel põhjustel». Jukose tegevjuhtkonnale tuli teade shokina.

Nüüd on tasapisi hakanud selguma, mis sündmused sellele otsusele eelnesid. Sõltumatu majandusanalüütiku Julia Latõnina sõnul sai Jukos reedel Sibneftilt kutse - sõitke siia, vaja on rääkida. Kohapeal ootasid Jukose inimesi Sibnefti tegevjuht Jevgeni Shvidler ning hiljuti presidendi administratsiooni juhi kohalt erru läinud Aleksandr Voloshin.

Muutunud tingimused

Nende sõnum oli järgmine - vanadel tingimustel Sibneft enam liituda ei taha, sest Jukose endine efektiivne tegevjuht Mihhail Hodorkovski on vangis ja üldse, Jukosel on probleemid. Ent nad pakkusid, et võivad kompanii päästa - Voloshin võib hakata ühinenud firma direktorite nõukogu esimeheks, Shvidler aga tegevjuhiks.

Varem oli kokku lepitud, et ühinedes jääb Jukossibnefti tegevjuhiks Mihhail Hodorkovski, Shvidler aga saab direktorite nõukogu juhatajaks, nüüd aga nõudis väiksem firma endale sisuliselt kogu juhtimisõigust. Nagu muuseas pillasid Sibnefti inimesed ka märkuse, et Abramovitsh oli arutanud sellist varianti president Putiniga ja Putin ei olnud vastu.

Shokeeritud jukoslased andsid advokaadi kaudu vestlusest teada Jukose põhiomanikule, vangis istuvale Mihhail Hodorkovskile, kes häbematu pakkumise järsult tagasi lükkas. Selle peale teataski Sibneft liitumise peatamisest.

Kõigile Moskvas on selgusetu, kuidas tehingut tehniliselt veel peatada saab. Jukos on Sibneftile juba maksnud kolm miljardit dollarit 20 protsendi eest Sibneftist.

Lisaks sai Sibneft 26% ühinenud firma aktsiatest - tasuks 72% eest Sibneftist. Järelejäänud 8% Sibneftist kuulub väikeomanikele ja sellega kavatseti tegeleda hiljem.

Kasu Abramovitshile

Seega paistab, et Sibnefti omanik Roman Abramovitsh on igal juhul teeninud 3 miljardit dollarit - sest vaevalt ta hakkab seda Jukosele tagasi andma, arvestades, et 20% Sibneftist, millest ta loobus, on väike, hääletusõigusi arvestades väärtusetu osa.

Viimaste sündmuste valgusel tervele Jukose saagale tagasi mõeldes näeb Julia Latõnina, et tegelikult on mitmed Jukose vastu astutud sammud olnud kasulikud just Abramovitshile. Näiteks kui prokuratuur arestis 40% Jukose aktsiatest, siis selgus, et suurim arestimata aktsiapakk - needsamad ülalmainitud 26% - kuulus Abramovitshile.

Kui aga järgmise käiguna tahtis loodusressursside ministeerium ära võtta Jukose litsentsi, siis sellele astus president Putin karmilt vahele. Litsentsi äravõtmine oleks aga olnud kahjulik ka Abramovitshile…

Kas Hodorkovski vangipanek oligi Abramovitshi plaan, algusest peale? Üks Postimeest konsulteerinud rahvusvahelise firma Moskvas töötav finantsanalüütik pidas seda kõigiti tõenäoliseks. «Mul ei ole endal selle kohta tõendeid,» tunnistas ta, «aga just selline versioon on algusest peale olnud inimestel, keda Abramovitsh varem on petnud.»

Julia Latõnina aga arvas, et asi pole päris nii. «Ma ei arva, et prokuratuur täitis Abramovitshi tellimust,» ütles ta. «Prokuratuur vihkab Abramovitshit. Ka aga ei arva ma, et prokuratuur lihtsalt jahtis mööda põldu Hodorkovskit, põllu teises otsas oli aga juhtumisi Abramovitsh… Selliseid juhuseid ei ole. Jääb veel üks variant, kõige inetum - prokuratuur kuulab ainult presidenti. Ja sel juhul me peame küsima, kes on Abramovitshi partnerid…»

Võimalust, millele Latõnina vaid vihjas - et selles mängus on Abramovitshi poolel osaline ka president Putin -, pidas tõenäoliseks ka Postimeest konsulteerinud analüütik.

Justkui vastusena Hodorkovski keeldumisele Sibnefti ettepanekust loovutada kontroll Jukose üle lekitas maksuamet teisipäeval meediasse peatselt Jukosele esitatava maksunõude 5 miljardile dollarile, mis Jukos väidetavalt riigile võlgu on. Selline väljaminek võiks Jukose aga hävitada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5