Nii kiitis näiteks Taani valitsus teisipäeval heaks piiravate abinõude paketi, mis annab pärast EL-i laienemist eestlastele Taanis küll suuremad õigused kui näiteks venelastele või bulgaarlastele, kuid teiste EL-i riikide kodanikega võrreldes jääb Taani tööjõuturg eestlastele piiratuks.

Taani päevalehe Politiken ajakirjaniku Jakob Nielseni sõnul saavad eestlased pärast 1. maid veeta Taanis kuus kuud elades ja tööd otsides. Tööluba väljastatakse maksimaalselt üheks aastaks, samas kui vanade liikmesriikide kodanikud saavad selle kuni viieks aastaks. Eestlased saavad Taanis tööloa vaid siis, kui neil on täistöökoht.
Nielseni sõnul võib eestlane töötada Taanis kasvõi kaks aastat, kuid pärast töö lõpetamist ei ole tal ikkagi õigust sotsiaalsetele hüvedele.

Eestlased saavad Taanis tööle asuda vaid sellistel positsioonidel, kus on sõlmitud kollektiivleping. Nii ei saa Taani tööandjad eestlasi madalama palgaga tööle võtta.

Taani kõrgema tööpuudusega regioonides tööle asuvatele eestlastele on tööloa andmisest õigus keelduda.

Sotsiaalministeeriumi andmetel ei näe vajadust oma tööjõuturu piiramiseks Suurbritannia ja Iirimaa. Taani kehtestatud piirangute valguses on aga tööjõuturu kaitsmise vajalikkusest rääkima hakatud Rootsis. 10 liikmesriiki ei ava 1. maist oma tööjõuturgu uute liikmesriikide kodanikele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1