| |
|
 |
Romano Prodi arvamuse kohaselt tuleks põhiseadusliku leppe tagasi lükanud riigiga otsida kõigepealt kompromissi läbirääkimiste teel, kuid lõppkokkuvõttes riskib «ei»-riik EList väljajäämisega |
 |
Prodi ähvardas põhiseadusleppest keeldujad euroliidust välja jätta
(35)
04.12.2003 00:01
Kaarel Kaas, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Euroliidu praegustel ja tulevastel liikmetel on valida
- kas võtta vastu põhiseaduslik lepe või liidu uks enda järel kinni panna,
esitas Euroopa Komisjoni president Romano Prodi eile avaliku ultimaatumi.
Poleks sugugi demokraatlik olukord, kus üks põhiseaduslikust leppest keelduv
riik torpedeeriks teiste maade soovi liikuda suurema integratsiooni poole,
rääkis Euroopa Liidu (EL) täidesaatva võimu juht eile ajalehes The Irish Times
avaldatud intervjuus.
«Minu arust peaks olema arusaadav, et see (EList eemale jäämine - toim) on
(põhiseaduslikust leppest keeldumise - toim) lõpptulemus,» lausus Prodi Iirimaa
suurimale ajalehele. «Me ei ütle «te hääletasite vastu, nüüd käige välja», kuid
tuleb leida lahendus, mille puhul ei lubata ühel riigil teha takistusi ülejäänud
24 riigile. See on selge.»
Hololei: see on absurd
Praegu valitsustevahelisel konverentsil arutatav ELi uus põhiseaduslik
lepe jõustub alles siis, kui sellele on oma jah-sõna öelnud kõik laienenud
euroliidu 25 liikmesriiki.
Iirimaal ja veel kuues riigis peab põhiseaduslikule leppele oma heakskiidu
referendumil andma rahvas, Eestis piisab aga 51 Riigikogu liikme häälest, et
leping ratifitseerida.
Valitsuse nõunik ja ELi asjade direktor Henrik Hololei hindas ideed
põhiseadusliku leppe tagasi lükanud riigi euroliidust kõrvaldamisest ühe sõnaga
- absurd.
Esiteks puudub praegu ükskõik milline mehhanism mõne riigi EList
väljaviskamiseks ning teiseks jõustub põhiseaduslik lepe ise alles pärast kõigi
poolt heakskiitmist, argumenteeris Hololei.
«Ma arvan, et Prodi väljendas siin oma isiklikku seisukohta ning see avaldus
oli pigem suunatud Iiri valijate mõjutamiseks,» tähendas aastaid Eesti
euroliitumist vedanud Hololei.
Iirimaal on lähiajaloost juba olemas üks kogemus, kui rahvas on ELi
baaslepingu maha hääletanud. Kolm aastat tagasi ütlesid iirlased referendumil
«ei» Nizza lepingule ning alles 2002. aastal õnnestus valitsusel
kordushääletusel saada kodanike heakskiit.
Hüpoteetiline seisukoht
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Reijo Kemppinen nentis eile Postimehele,
et Romano Prodi öeldu ei ole komisjoni ametlik seisukoht. Seda põhjusel, et
selles küsimuses ametlik seisukoht lihtsalt puudub, selgitas Kemppinen.
«Tegemist on presidendi vastusega ajakirjaniku hüpoteetilisele küsimusele ja
ta väljendab seal oma isiklikku arvamust,» lausus pressiesindaja. «Ei ole nii,
et kui Iirimaa ütleb leppele «ei», siis visatakse ta EList välja - sellises
olukorras peavad kõik liidus tegema oma parima kompromisslahenduse
leidmiseks.»
|