Autosilla ehitus.

Tartule Laia tänava silla lähiümbruse tänavavõrgustiku uuringu koostanud ASi Kommunaalprojekt juhataja Eenok Järg näeb ainsa lahendusena Laia tänava muutmist kahesuunaliseks.

«Seda tegemata ei olegi mõtet Laia tänava silda teha,» on Järg veendunud.

Eskiisprojekti järgi suundub uuele sillale kaks sõidurada – Laialt tänavalt ja Vabaduse puiesteelt. Raadi poolt tulles saab silda ületada ühel sõidurajal.

«Tähtis ongi, et linnast liiklus välja saada, kiiresti,» võtab Järg silla ehitamise eesmärgi ühe lausega kokku.

Elanike rahu

Laia tänava kahesuunaliseks muutmist kaitseb Järg ka Kroonuaia tänava elanike rahu tagamiseks.

«Kroonuaia tänavat magistraaltänavana kasutada on äärmiselt jõhker,» usub Järg. «Istud seal üleval kõrges bussis ja vaatad juba teise korruse aknast sisse.»

Kroonuaia tänava ääres ongi ainult elumajad, Laial tänaval on aga enamasti büroohooned.

Järg mäletab, et tegelikult on Lai tänav kunagi kahesuunaline olnudki. Kui aga kaheksakümnendatel aastatel tehti Rüütli-Laia tänava nurgale telefonijaama juurdeehitis, nõuti liikluse vähendamist, mida põhjendati aparatuuri vibratsioonitundlikkusega.

Praegu saavad Tallinna, Tähtvere, Supilinna ja ka kesklinna poolt tulijad üle jõe Kroonuaia silla kaudu.

Sealsete madalate kallaste tõttu on sild aga järsk, pöörderaadiused väikesed ja silla läbimine aeglane.

«Kroonuaia sild on selline ukerdis,» sõnab Järg.

Tipptundidel ulatub jõge ületada soovivate autode rong Laial tänaval tihtipeale Rüütli tänavani välja, sama seis on ka Vabaduse puiesteel.

Ummikuid vähemaks

Vabadussilla avarad pealesõiduteed suurendavad Järgi sõnul oluliselt selle ristmiku läbilaskevõimet ja ennetavad ummikuid, nagu praegu on Kroonuaia sillal.

Kuid mis veelgi olulisem: inseneribüroo Stratumi arvutuste põhjal väheneksid uue silla käikuminekul ooteajad Riia-Turu ristmikul umbes kolm korda.

Üle uue silla Raadi poole sõitvatele autodele taastatakse endine Vene tänav, mis viib Narva maantee ringile. Sellel ringil Eenok Järgi sõnul olulisi muudatusi ei tule, mõningal määral peab muutma vaid sõiduteede pöörderaadiusi.

Küll aga möönab Järg, et tulevikus võivad probleemid tekkida teisel pool jõge, Jakobi mäel, mis on praegugi autodele liig kitsas. Tänava ääres olevate majade tõttu teed laiemaks teha ei saa.

Päris nii radikaalse lahenduseni ilmselt Tartus ei minda nagu Ameerikas Tartu-suuruses San Louisis, mis oli liikluskorralduslikult sedavõrd kehvalt planeeritud, et kogu linn lammutati maha ja ehitati uuesti üles.

Seega ongi Eenok Järgi soovitus linnavalitsusele, et uusi hooneid ei lubataks ehitada olemasoleva tänava joonele.

Jalakäijad silla alla

Mis saab aga jalakäijaist? Emajõe veert pidi promeneerijad üle silla jalutama ei pääse, vaid peavad läbima hoopiski sillaaluse tee.

«Mitu päeva aastas inimesed seda sillaalust teed kasutada saaksid?» küsib maanteeameti liikluskorraldusosakonna peaspetsialist Meelis Loost, pidades silmas Emajõe kõikuvat veetaset.

Kommunaalprojekti juhataja Eenok Järg kinnitab, et suurvee ajal pääseb silla alt kindlasti kuiva jalaga läbi. Kõnnitee absoluutkõrguseks on ette nähtud 32,3 meetrit, Emajõe maksimaalne tase on siiani jäänud 31 meetri kanti.

Kõige suuremat tähelepanu tuleks aga pöörata Laia tänavat ületada soovivatele jalakäijatele. Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse juhataja Peep Margus paneks vähemalt Laia ja Jaani tänava ristmikule üles jalakäijate foorid. Kuid mõtlema peab ka Magasini ja Rüütli tänavalt tulijate peale.

Et praegu jooksevad tihti üle Laia tänava läheduses asuva Kesklinna kooli lapsed, tuleb eelkõige mõelda nende ohutusele.

Fooride jada

Kindlasti tulevad Marguse sõnul foorid Jakobi-Kroonuaia-Baeri tänava ning Jakobi-Laia tänava ristmikule. Samuti silla juurde Laia ja Vabaduse tänava ristmikule.

Linnavalitsusel tuleb aga lahendada ka bussiliikluse probleem.

Margus ei välista, et praegu Kroonuaia tänavat mööda linnast välja sõitvad bussid suunatakse Laiale tänavale. Seega on võimalik, et praegusele bussipeatusele lisandub teisel pool teed teinegi.

Margus möönab, et bussitaskute ehitamiseks Laial tänaval ruumi pole.

Tunnis läbib Laia tänavat umbes viis bussi, mis paneksid peatumise ajaks ühe sõidurea kinni.

Rahustavad bussid

«Mujal maailmas on samuti liikluse rahustamiseks pandud ühissõidukid peatuma esimesel sõidurajal ja teised sõidukid ootavad,» põhjendab liikluskorraldusteenistuse juhataja.

«Ma ei usu, et need viis bussi Laial tänaval liikluskaose tekitavad,» arvab ta.

Küll aga ei pea Laia ja Jakobi tänava fooridega täis pikkimist vajalikuks Kommunaalprojektiga koostööd teinud Stratumi insener Tarmo Sulger.

Tema hinnangul piisaks ühest foorist Jakobi-Kroonuaia ristmikul. Sealne foor reguleeriks autode liikumist ka Laial tänaval nii, et jalakäijad üle tee pääseksid. Samuti reguleeriksid liiklust peatuvad bussid.

Sulger möönab, et koolilaste ohutust silmas pidades võib Laiale tänavale jalakäijate foori paigaldamist siiski kaaluda.

Laia ja Jakobi tänaval

aitaks foor ristmikku läbida vaid raekoja poolt tulevatel autodel. Kuid Sulgeri meelest ei peaks siiski soodustama autode liikumist vanalinnas.

Üheks eesootavaks valuküsimuseks peab Sulger – nagu Järgki – Jakobi mäge. Tema sõnul peab linna teedeteenistus olema talvel erilises valmisolekus, et leevendada mäe libedust.

Jakobi-Veski tänava ristil tuleks aga linnast väljuval suunal rajada juurde üks sõidurida, et Veski tänavale keeravad autod tervet rida kinni ei paneks.

Eenok Järg möönab, et Vabadussild pole kindlasti täielik lahendus kesklinna liiklusprobleemidele. Praegu on see lihtsalt odavaim. Järgi meelest võiks iga jõega risti olev tänav ideaalvariandis lõppeda sillaga.

«Silla võib teha, aga meil pole tänavaid, mis tooksid silla peale,» tõdeb ta.

Rohkem sildu

Pärast Vabadussilla valmimist tuleks Järgi sõnul esmajärjekorras välja ehitada Vaksali tänava pikendus, seejärel sadamaraudtee koridorist Ropka sild. Tallinna poolt tulijatele oleks vaja Tuglase silda. Need aga maksavad kümneid kordi rohkem kui sobivate kallaste peale ehitatav Vabadussild.

Laia tänava silla ajalugu

1554 mainiti esmakordselt Vene silda Vene värava ees.

1775 põles puust sild maha.

1810 ehitati Vene silla asemele uus puusild.

1823 otsustati sild lammutada.

1826 ehitati uus sild.

1923 põles sild maha.

1926 ehitati hobuveokitele mõeldud raudbetoonist Vabadussild.

1941 õhkis vene sõjavägi silla, sakslased taastasid selle samal aastal.

1944 sakslased taandusid ja õhkisid silla.

1993 ehitati raudsild.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5