See tänavalt leitud segavereline kutsikas on üks paljudest, kes Tartu varjupaigas endale peremeest ootab. Linn soovib, et tulevast aastast hakkaks varjupaik sinna sattunud loomadele aktiivsemalt kodusid otsima, selle asemel et neid massiliselt magama panna. Foto: Sille Annuk

Tänavu lõpeb üheteistkümnendat aastat Tartus hulkuvaid loomi kantseldava Anne Räisi leping linnaga. Et tänavale sattunud pitsud-miisud siiski ula peale ei jääks, otsib raad uut varjupaiga pidajat.

Linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeoru sõnul oli hulkuvate loomadega läbiviidavate toimingute tegija leidmiseks välja kuulutatud riigihanke tingimusi eilseks välja võtmas käinud kolm huvilist.

Nende seas oli ka senine varjupaiga pidaja Anne Räis, kes kinnitas, et tahab oma aastatepikkust tööd kindlasti jätkata.

«See on otse loomulik, et mina võtan sellest osa,» sõnas Räis vaatamata sellele, et tema hinnangul on hanketingimustes nõutud ööpäevaringne valmisolek liiast.

Konkurent Tallinnast

Kandideerimist kinnitas ka Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) Tartu osakonna juhataja Maaja Mäll.

«Kindlasti me kandideerime, kas just ELSi nime all, ei ole veel kindel,» sõnas Mäll. «Aga inimesed jäävad igal juhul samaks.»

Kolmandana on Tartu varjupaiga pidamisest huvitatud linnapuhastus- ja haljastusfirma AS Teho, mille allasutus MTÜ Loomade Hoiupaik tegeleb praegu Tallinnas hulkuvate loomadega.

Loomade Hoiupaiga juhatuse liige Jaanika Holsting sõnas, et vastvalminud Tallinna varjupaik on Eestis esimene, mis on ehitatud spetsiaalselt hulkuvate loomade hoidmiseks.

«Tänase seisuga on kõigis linnades Tallinnaga võrreldes kehvemad tingimused,» sõnas Holsting. «See annab meile teiste varjupaikade ees eelised.»

«Meil on hea tõdeda, et üle hulga aja on konkurss tekkinud,» ütles linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg.

Tema sõnul soovib linn, et hanke võitja hakkaks senisest enam tegelema varjupaika sattunud koertele-kassidele uue kodu otsimisega.

Vikerkaarele

Seaduse järgi tuleb hulkuvaid loomi varjupaigas hoida neliteist päeva, misjärel nad hukatakse.

Viimase kolme aasta jooksul on varjupaika sattunud enam kui üheksasajast koerast vikerkaaresilla taha saadetud üle kuuesaja. Kassidest on uus kodu leitud kaduvväiksele osale, enamik on pandud magama.

«Oleme hankes üritanud uue omaniku leidmise protsessi rohkem lahti kirjutada ja tahaksime saavutada pakkujapoolset aktiivsust, et võimaluste piires loomadele ikkagi rohkem omanikke leida,» sõnas Tammeorg.

Eriti hea oleks tema sõnul, kui hankel osalejad pakuksid ka võimalust loomadele hoiukodude leidmiseks. See tähendab, et varjupaika sattunud loom võiks uue peremehe leidmiseni elada kellegi kodus, mitte varjupaigas.

«Varjupaigas on kohtade arv piiratud. Mida rohkem õnnestub leida hoiukodusid, seda rohkem saame hulkuvaid loomi sisse võtta,» selgitas Tammeorg.

Tema sõnul peaks Tartu kutsehariduskeskuse õpilased aasta lõpuks valmis saama osa uutest varjupaiga ruumidest. Näiteks peaks osaliselt valmima 18 koerale mõeldud külm puurimaja.

Riigihankes osalejatel on pakkumise tegemiseks aega 16. novembrini. Uus varjupaiga haldaja peaks Tammeoru sõnul selguma novembri lõpus.