Kunstnik maalis ennast Hitleriks 04.10.2007 14:52 Raimu Hanson, Tartu Postimees
Hitleri vuntsidega ennast autoportreel täiendanud Maarit Murka on Tartu kunstimajas avatud näituse «Tartu. Ülikool ja maalikool» külaliskunstnik nagu ka Rait Rosin.
Professor Jaan Elken kunstnik Maarit Murka autoportree ees Foto: Margus Ansu
Teised tööd on väljapaneku kuraator, Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli professor Jaan Elken valinud välja oma endiste tudengite ja praeguste magistrandide loomingust.
Professor Elken, miks ei tulnud maali «The first painting after my grandmother died at 29. september 2007» autor Maarit Murka näituse avamisele?
Maarit Murkal on vanaema matused ja ta ei saanud seetõttu näituse avamisele tulla.
Kas selle maali pärast võib tõusta skandaal, sest kunstnik on ennast maalinud frentšis ja Hitleri vuntsidega?
Kunstnikud on ühiskonnas nagu kanaarilinnud kaevanduses. Ka selle maali kõrval oleva Helina Loidi töö «SA» mahub kunstniku- ja kodanikuvabaduse piiridesse. Minu teada on ainuke tsenseerimisobjekt Eesti Vabariigis lasteporno.
Feministlik diskursus on siin olemuslikum, naiskunstnik maalib ennast meesfüürerina – sugudevaheline mäng. Tegelikult mängib see maal meie enda rikutuse ja kujutlusvõimega, kuriteokoosseisu koostab vaataja.
Mismoodi veel saab seda maali vaadata?
Kunstilisest aspektist on tegemist väga intensiivse, tugevate elamuste mõjul pühapäeva öösel vastu esmaspäeva maalitud tööga vahetult pärast talle väga lähedase vanaema surma. Võime näha, mida tähendab traagiline sündmus kunstnikule. Kunstnik ei pea alati olema vaene ja näljas, ta võib ka maalida suurest õnnest ja suurest kurbusest.
Meie teedel liigub üha enam autosid. Linnades on ummikud. Tänavatel
seisavad reas töötava mootoriga sõidukid – elukeskkond halveneb. Kuidas
olukorda muuta?
Kui mõnel aastal oleks kutsekoolis raskevõitu koka erialale õppureid
leida, samas kui juuksuriks tahtjaid jaguks küll ja küll, poleks ometi
mõeldav koka eriala kinni panna ja koolitadagi ainult juuksureid. Soeng
võib ju ilus olla, aga süüa tahaks ka.
Inimese süda lööb keskeltläbi 100 000 – 120 000 korda ööpäevas. Päev
läbi, öö läbi, vahetpidamata. Kui meil oleks tegemist kalli raha eest
hangitud auto või arvutiga, küllap muretseksime siis selle hoolduse või
viirusetõrje eest.
kõik galeriid
