Koerad vallutasid muuseumi 04.10.2007 00:01 Mari-Liis Hüvato, Tartu Postimees
Pisike prantsuse buldogit meenutav ligi saja-aastane koer (paremal) on üks vanimaid, mis eile mänguasjamuuseumis avatud koertenäitusel on uudistamiseks üles seatud. Auväärses eas koerake on tõstetud poodiumil esikohale kui näituse kauneim.
Pisike prantsuse buldogit meenutav ligi saja-aastane koer (paremal) on üks vanimaid, mis eile mänguasjamuuseumis avatud koertenäitusel on uudistamiseks üles seatud. Foto: Sille Annuk
Lisaks koertenäituse nurgale, kus on olemas ka võidukarikad ja auhinnad, on eraldi loodud koerte mängunurk, jõulunurk, talvenurk ja isegi koerte haigla, kuhu on ravile viidud näiteks ühe kõrvaga või haige kõhuga koerad.
Muuseumi arendusjuht Marge Pärnits imestas, et huvitaval kombel on näitusele sattunud ainult väga sõbralikud koerad. Ainus, kes natukene ulakam, on puuriida otsast kassi kätte saada üritav karvik. Näitusesaalis on elusuuruses väljas ka koeratüdruk Lotte ning lapsed saavad kohapeal vaadata Lotte multifilmi.
Meie teedel liigub üha enam autosid. Linnades on ummikud. Tänavatel
seisavad reas töötava mootoriga sõidukid – elukeskkond halveneb. Kuidas
olukorda muuta?
Kui mõnel aastal oleks kutsekoolis raskevõitu koka erialale õppureid
leida, samas kui juuksuriks tahtjaid jaguks küll ja küll, poleks ometi
mõeldav koka eriala kinni panna ja koolitadagi ainult juuksureid. Soeng
võib ju ilus olla, aga süüa tahaks ka.
Inimese süda lööb keskeltläbi 100 000 – 120 000 korda ööpäevas. Päev
läbi, öö läbi, vahetpidamata. Kui meil oleks tegemist kalli raha eest
hangitud auto või arvutiga, küllap muretseksime siis selle hoolduse või
viirusetõrje eest.
kõik galeriid
