| Seega ei saa Ilzet pidada päris tavaliseks akadeemiliseks hulkuriks. Üks populaarseimaid programme, mille vahendusel välistudengid ülikooli õppima tulevad, on Erasmus. Tullakse üheks-kaheks semestriks, maailma eri paigust. Ilze suhtub erasmuslastesse mõnevõrra skeptiliselt. «Erasmus on üks suur pidu, neil ei ole tahtmist õppida,» – niisugune mulje on Ilzele jäänud ajast, kui ta nendega koos ühikas elas.Ilze suhtleb meelsamini eestlaste kui teiste välisüliõpilastega. «Paljude eesmärk on siin ainult pidutseda ja sõpru saada,» põhjendab ta. «Mina olen estofiil.» Eestlastega on Ilze sõnul «palju lõbusam, palju tõsisem». Eesmärk õppida Tõsisemast suhtlusest on ilmselt palju kasu olnud, sest kahe ülikoolis veedetud aasta järel räägib Ilze vabalt ja julgelt, kuigi väikse aktsendiga eesti keelt. Pärast ühte süvendatult eesti keele õppimise aastat TÜ keelekeskuses õpib Ilze nüüd eesti keelt võõrkeelena tasemeõppes. Enne Tartusse tulekut ei osanud neiu sõnagi eesti keelt. Rahvusvahelises laagris sai ta tuttavaks eestlastega ja siis tekkiski vastupandamatu soov just see keel selgeks õppida. «Mingil hetkel lõi nagu pähe, et eesti keel on kuradi ilus keel,» räägib Ilze vaimustunult. «Nii nagu teised sulavad, kuulates hispaania või itaalia keelt, samasugune tunne on minul eesti keelt kuulates.» Kas eesti keel on nii raske kui kurdetakse? «Et mul oli ikka nii suur armastus selle keele vastu, siis: ei ole raske,» kinnitab Ilze. Üks nipp keeleõpinguis edukas olla on veel: tuleb teistest välistudengitest eemale hoida. Esimesel aastal oli ta teiste mujalt tulnutega koos, omavahel räägiti inglise keeles ja eesti keelt praktiseerida oli pea võimatu. Esimesel kursusel leidis Ilze juba aga ka eestlastest sõpru. Alguses ta eestlastega rääkida ei julgenud. «Ma ei tahtnud, et nad näeksid minus mingit välimaalast,» sõnas ta. Olles terve elu elanud Riias, oli Ilzel alguses väga raske harjuda sellega, et Tartu on nii väike. «Aga nüüd tunnen, et see on täpselt see, mis mulle meeldib, et kodu ja ülikool on kõrvuti, alati võib kõndida linna peal ja ennast turvaliselt tunda,» seletab Ilze. Ilze tahab Läti ja Eesti vahel tugevamat sidet luua. Seepärast õpetab ta oma õpingute kõrvalt eestlastele läti keelt. Tartu ülikoolis õpib sügissemestri seisuga umbes 460 välisüliõpilast. TÜ välisüliõpi-lastalituse peaspetsialist Ülle Tensing ütles, et võrreldes varasemate aastatega on välistudengeid rohkem, mullu oli neid näiteks 424. Välisüliõpilasi rohkem Tensingu sõnul tunnevad välisüliõpilased kõige suuremat huvi arsti eriala ingliskeelse õpperühma vastu, kuhu sel aastal esitati koguni 90 avaldust 16 kohale. Tasemeõppes on uute õppima asunud välisüliõpilaste seas kõige rohkem soomlasi ja venelasi. Lühiajaliste üliõpilaste hulgas on aga enim sakslasi, soomlasi ja poolakaid. Kõige rohkem võeti tudengeid vastu bakalaureuseõppesse, 41, doktori- ja magistriõppesse mõlemasse 16 õppurit. Välistudengid Tartu
Ülikoolis • Sügissemestri seisuga õpib Tartu Ülikoolis umbes 460 välisüliõpilast. • Tasemeõppes õppima asunute seas on enim soomlasi (29) ja venelasi (21), lühiajaliste üliõpilaste hulgas sakslasi, soomlasi ja poolakaid. • Kõige rohkem võeti tudengeid vastu bakalaureuseõppesse – 41. Doktori- ja magistriõppesse võeti võrdselt 16 tudengit. • Suurimat huvi tunnevad välisüliõpilased arsti eriala vastu. |
