| Linnavalitsuse haljastusteenistuse juhataja Andres Pooli kinnitusel käis osaühingu Eesti Murud niidumasin paari septembrinädala jooksul üle 82 hektarist maast ehk peaaegu kogu Ihaste luha alast, kuhu traktor pääses tööd tegema. «Traktoristi elu polnud kerge. Ala on jube mätlik ja ta pidi seal hommikust õhtuni ikka väga kõvasti rappuma,» märkis Pool. «Kuid aasta-aastalt peaks töö muutuma kergemaks. Iga järgmine niitmine teeb maapinna tasasemaks.»Linn kõhkles Pooli sõnul ei jäänud niitmistöö sügisesse kaalutlusest, et enne talve ei saaks enam uut märkimisväärses kõrguses heina peale kasvada. Suve esimene pool kulus arutamisele, kas üldse niita. Kui otsus oli langetatud niitmise kasuks, ei tulnud väljakuulutatud vähempakkumiskonkursile ühtki töövõtjat. Teisel konkursil osales ainsana OÜ Eesti Murud, kelle põhitegevus on muruvaiba kasvatus ja müük. «Riiklik looduskaitsekeskus surus meile niitmist peale, ise me polekski sellega paaniliselt tegelnud,» tunnistas Pool. «Kui luhale peaks sõudekanal ikkagi tulema, osutuks see ju justkui mahavisatud rahaks.» 116 hektarit Ihaste tee ja Emajõe vahelist luhta ning ligi 700 hektarit teisel pool jõge Ülenurme ja Haaslava vallas on keskkonnaministri kahe aasta taguse määruse järgi Natura 2000 võrgustiku ala, kus ei tohi ehitada teid ega hooneid, kaevata kraave ega kaevandada maa-ainest. Praegu on aga piirangud ajutised. Keskkonnaministeerium lükkas edasi ala esitamise Euroopa Komisjonile kinnitamiseks, sest päevakorrale tõusis (ja on tänagi) 2,5 kilomeetri pikkuse Anne sõudekanali rajamine Ihaste tee ja Emajõe vahele. Tartumaa keskkonnateenistus korraldas kogu Ropka-Ihaste luhaalal niitmist 2003. aasta suvel ning vähemal määral 2004. aastal. 2005. aastal jäi niitmine kaitseala piiride üle peetud vaidluste tõttu vahele. Peataolekut suurendas samaaegne Emajõe vasakkalda luhaala üleminek riigilt Tartu linnale. Ropka-Ihaste linnukaitsealal oli tänavu kevadel kolm suurt tulekahju, millega põles kahel pool Emajõge mustaks umbes 65 hektarit luhta. Riik kulu ei hüvita Andres Pool avaldas lootust, et vähemalt osa 83 000 kroonist niidurahast õnnestub Riikliku Looduskaitsekeskuse (RLK) kaudu riigilt tagasi küsida. RLK loodushoiu ja -toetuste spetsialist Heinrich Lukk aga kinnitas, et seks aastaks on rong läinud: linna taotlus pidanuks olema keskuse laual juba kevadel. Küll saab Tartu kompenseerimist paluda järgmisel aastal, tõdes ta. Pisut üle poole Natura eelvaliku enam kui 800-hektarisest alast, 426 hektarit, kuulub Aardla Maaparandusühingu liikmeile. Ühingu andmeil niitsid maaomanikud sellest tänavu maha ligikaudu 340 hektarit. |
