| «Kellel on, sellele antakse juurde, kellel ei ole, sellelt võetakse ära,» võtab planeeritava rahastamissüsteemi kokku Tähtvere vallavanem Rein Kokk. Nimelt peaks ta uuest aastast kavandatava rahastamissüsteemi järgi leidma õpetajate palkadeks üle 100 000 krooni, sest just nii palju hakkaks Ilmatsalu põhikool pedagoogide palkadeks vähem saama. Palgatõus jääb olematuksKoka hinnangul võiks riik vallaelanike maksudest rohkem valda tagasi suunata, küll siis saaks vald ka ise väga hästi enda majandamisega hakkama. Praegu loobib riik järjest kõik enda õlult ära, raha aga valdadesse juurde ei tule. Kokk lisab, et kooli jaoks pole nad toetust saanud tervelt kaks aastat. Ka Rannu vallavanem Uno Rootsmaa on õnnetu, kuigi Rannu õpetajatele on lubatud 2007. aastast võrreldes 2006. aastaga hoopiski viieprotsendilist palgakasvu. Kuna aga palgatõusu lubaduse aluseks on eelmise aasta õpilaste arv, mis on tänaseks 30 võrra vähenenud, siis prognoosibki Rootsmaa, et palgakasvust vormub hoopiski ümmargune null. Kuidas sa tõstad teiste vallatöötajate palka ja õpetajate oma mitte, on vallavanem nõutu ja lisab, et kuigi nad jäävad ellu, tuleb pedagoogide palgatõusuraha remondirahast lihtsalt kokku hoida. «Ma saan aru, et tahetakse päästa väikekoole ja mudelil on õilis eesmärk, aga kui ma vaatan Valga-, Võru- ja Põlvamaad, kus väikseid koole on palju, siis enamikule on palgamuutus miinusmärgiga,» selgitab Rootsmaa ja lisab, et rahastamismudeli muutus on nagu anekdoot, kus taheti parimat, aga välja kukkus nii nagu alati. Jõgevamaal paikneva Kasepää valla vanem Jüri Vooder võib aga hõisata, sest valla algkool-lasteaed saaks uue mudeli järgi palkadeks varasemaga võrreldes topeltsumma. Nii saaks kooli neljast õpetajast kaks senini vallalt palka saanud pedagoogi riigi leivale. Leidub ka võitjaid Rahastamismudeli koostamises osalenud rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse peaspetsialisti Andrus Jõe sõnul on uue mudeli eesmärk, et igale koolile, hoolimata asukohast, oleks tagatud teistega võrdne võimalus õppetööks. Tema sõnul on uus mudel parem, kuna koolidele antakse raha klassikomplektide, mitte ainult õpilaste arvu järgi – näiteks kui 24 õpilasega klass väheneb kahe õpilase võrra, siis kool saab raha siiski 24 õpilase eest, kuna klassi kulud kahe õpilase lahkumisest ei vähene. «Kindel on see, et eraldise vähenemine ei tähenda, et sellele koolile ei oleks tagatud uue mudeli järgi vähemalt baaskulude tasemel ja teiste koolidega võrdsel tasemel õppetöö läbiviimine,» lisas ta. Jõgi lisab, et pedagoogide palgaalammäärade tõstmine vana mudeli korral võis tähendada nii mõnelegi koolile tõsist hoopi, tulevase süsteemi järgi võib koolijuht olla aga kindel, et vähemalt nii palju, kui palga alammäärasid tõstetakse, eraldatakse koolile ka raha. Uus mudel on plaanis ellu rakendada 2007. aastast. Rein Kokk sõnas aga, et tema kavatseb asja teiste valdadega arutada ning Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult positiivse hinnangu saanud mudeli vastu protestima hakata. |
