Juunis korraldas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond nõupidamise, kus koos maakondade keskkonnateenistustega arutati programmi «Mürgised karuputked 2003-2010» loomist.

Karuputked kaardile

Zooloogia ja botaanika instituudi magistrant ja pärandkoosluste kaitse ühingu karuputkeaktsiooni projekti juht Bert Holm lootis toona, et septembriks kaardistatakse maakondade keskkonnateenistuste toel kogu Eesti karuputkekolooniad.

Tänaseks on putkevastane võitlus jõudnud nii kaugele, et kurja võõrtaime kolooniad hakkavad viimaks kaardile saama.

«Kogu Eesti andmed alles kogunevad ja pärandkoosluste kaitse ühing paneb need kokku oktoobri lõpuks,» ütles Holm. «Tartu- ja Viljandimaa karuputkealadest on meil aga ülevaade juba olemas.»

Sel suvel registreeriti ja kaardistati Tartu maakonnas üle 40 karuputkekoloonia.

Eraldiseisvateks kolooniateks loeti sellised taimerühmad, mis kasvasid üksteisest vähemalt saja meetri kaugusel. Suurim Tartumaal registreeritud karuputkekoloonia on Haaslava vallas Hammaste-Uniküla tee ääres umbes kümnel hektaril.

Labidaga putke vastu

Holm rääkis, et karuputke võõrliikide leviku uurimise ja keskkonnasäästliku tõrje projekti raames hävitas neljaliikmeline meeskond ohtlikke taimi Tartumaal 24 väiksemas koloonias. Tõrjet tehti peamiselt maanteeservades, mis Holmi sõnul on olulised karuputke võõrliikide levikuvektorid.

Viljandi maakonnas registreeriti 75 karuputkekolooniat, tõrjet tehti aga 28-s. Suurim Viljandimaa karuputkekoloonia võtab enda alla kuus hektarit.

«Tegime mehaanilist tõrjet,» selgitas Holm. «Putke juur kaevati kümmekonna sentimeetri sügavuselt läbi ja taim tõmmati maa seest välja. Seda tehti kaks-kolm korda suve jooksul.»

Holmi sõnul sõltus labidarünnaku tõhusus pinnasest. Pehme pinnasega aladel õnnestus karuputke levikut korduva kaevamisega piirata. Kõva pinnas aga takistas tõrjujate tööd sedavõrd, et nende jõud kippus karuputke omale alla jääma.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4