| |
|
 |
Kutsehariduskeskuse metallitöökojas uudistavad uut puurpinki sihtasutuse Eesti Kutseharidusreform töötajad Tiina Samarüütel (paremal) ja Katrin Pärgmäe |
 |
Staliniaegsed tööpingid tegid uutele ruumi
03.10.2003 00:01
Jüri Saar, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tartu
kutsehariduskeskus loodab miljonite kroonide eest ostetud tööpinkide abil
äratada noortes huvi metallierialade vastu, et pakkuda Lõuna-Eesti ettevõtetele
väärt tööjõudu.
Uued vaikse käiguga treipingid, ultrauued arvuti juhitavad freespingid ja
veel hulk nimetusi moodsat tehnikat täidab nüüd kutsehariduskeskuse Põllu 11
metallitöökodade hoonet.
Kutsehariduskeskuse direktor Andrus Kompus tunnistas, et seni pole
metallieriala nende kooli tulijate seas kuigi populaarne olnud, samas tuleb
töötajaid küsivaile tehastele alatasa vastuseks käsi laiutada - pole!
Tänavusuvine vastuvõtt näitas, et enamasti on metallieriala õppuri teine
eelistus. Et rühmad täis saada, läks vaja järelvastuvõttu.
Töökodade uuendamine
Projektijuht Mariann Saaliste nentis, et paari aasta eest, kui valmistati
ette Tartu kutsehariduskeskuse metallierialade õppebaasi järeleaitamist Phare
raha toel, käis korraks läbi ka mõte, et metallitöötlemisel pole Tartus
perspektiivi - noored ei taha seda õppida.
Et aga siitkandi tööstused vajavad ikka tööjõudu, otsustati proovida
meetodit, mis näiteks Soomes on ennast õigustanud: metallierialade maine
parandamiseks tehti esmalt korda töökojad.
Viimasel kolmel aastal on Tartu kutsehariduskeskuse õpperuumide ja
-töökodade uuendamine käinud tõusvas tempos.
Veel 2001. aastal oli kasutada vaid 1,5 miljonit krooni riigi raha, mullu
andis aga nii linn kui ka riik neli miljonit. Tänavu tuli linnalt ja riigilt
kokku neli miljonit krooni, kool lisas sellele 1,75 miljonit enda teenitud tulu.
Pharelt on kool saanud kaheksa miljonit krooni õppetöökodade sisustamiseks ja
veel kaks miljonit pedagoogide koolituskulude katteks.
Uusi moodsaid seadmeid on kool viimastel aastatel saanud pea kõigi erialade
õpetamiseks. Näiteks tunnevad autoremondieriala õpetajad uhkust selle üle, et
nende seadmed annavad silmad ette nii mõnegi autoteeninduse omadele.
Aulast õmblustöökojad
Ehkki suure osa erialade õpetamiseks on kutsehariduskeskusel head
tingimused, on direktor Kompuse väitel tegemata töid veel hulganisti.
Näiteks tahab kool koondada õppetöö Põllu ja Kopli tänava hoonetesse ning
loobuda kõigist ülejäänud majadest. Paraku kummitab säilitada soovitavais
koolihooneis juba praegu ruumikitsikus, keskusel on aga eesmärk suurendada oma
õpilaste arv 2005. aastaks 3000ni.
> Loe edasi
|