Tartu Ülikooli tudengite täidetud õppejõudude ja ainekursuste hindamise kirjaliku küsitluse põhjal selgitati tänavu esimest korda välja parimad õppejõud kõigis neljas teadusvaldkonnas. Tartu Postimees usutles auhinnatud õppejõude septembri esimesel päeval.

Piret Kärtner

Ma arvan, et mul olid parimad üliõpilased, vastas Piret Kärtner küsimusele, miks osutus just tema üheks parimatest. Ta lisas, et ehk mängis rolli ka see, et ta valdab võtteid, millega loengut huvitavamaks muuta, ning ei alahinda oma õpilasi.

Humaniora valdkonnas parimaks tunnistatud Kärtner teab, milline peab olema hea õppejõud. «Talle peab kindlasti meeldima see, mida ta teeb. Ja kuigi tänapäeval on väga levinud mõtlemine, et ülikool on eelkõige teenindusasutus, peab hea õppejõud uskuma, et kool on siiski midagi enamat,» lausus ta.

Vajalikest isikuomadustest nimetab Kärtner head suhtlemisoskust ja inimeste tundmist.

Kui Kärtnerile antaks ülesanne valida parim üliõpilane, siis ta otsustaks kindlasti tudengi kasuks, kes usub, et tema enda pingutused on olulised, õpib seda, mis talle meeldib, ning oskab hinnata enda ja õppejõudude aega.

Urmas Kokassaar
Bioloogia-geograafia-teaduskonna bioloogia didaktika lektor

Urmas Kokassaar tunnistati parimaks õppejõuks valdkonnas realia et naturalia. «Üks põhjus võib olla see, et ma õpetan üldbioloogiat, mis on eluga tihedalt seotud, ning oskan tuua elulisi näiteid tervishoiu, toitumise jms kohta,» pakkus Kokassaar, miks ta tudengite seas populaarne on.

Et saada heaks õppejõuks, peaks Kokassaare arvates silmas pidama kolme asja. «Esiteks peaks võtma tudengeid võrdsete partneritena, teiseks jääma kriisiolukordades rahulikuks ning kolmandaks kehtestama hindamisnõuded kohe kursuse alguses ning neist lõpuni kinni pidama,» rääkis lektor.

Kokassaar teadis täpselt öelda sedagi, milline on tema silmis parim tudeng. «Hea üliõpilane teadvustab endale, mida ta ülikoolilt ja õpingutelt ootab, tema tegevus on eesmärgistatud, ta teab, mis ajaga suudab endale seatud eesmärgid täita, ning on uuriva ja otsiva loomuga,» lausus lektor.

Ain Raal
Arstiteaduskonna farmakognoosia dotsent

Ain Raal lausus esialgu tagasihoidlikult, et eks tudengid teavad ise paremini, miks just tema medicina valdkonnas parimaks tunnistati.

«Aga ma pakun, et õpetamisel tuleb lähtuda sellest, et hea õppejõud peab toimima nagu ravim. See tähendab, et peab olema ohutu ehk vaba kurjusest, efektiivne ehk rääkima sellest, kuidas asjad elus toimivad, mitte jääma faktidekeskseks. Kolmandaks – hea ravim on kvaliteetne: õppematerjalid peavad olema tasemel,» mõtiskles Raal.

Parimat tudengit iseloomustab dotsendi arvates ärkvelolek. Seda mitte füüsilises mõttes, sest ka lahtiste silmadega saab magada.

«Parim tudeng ei kuula loengutes lihtsalt pealt, vaid suudab ka kaasa mõelda,» lausus Raal.

Kristel Ruutmets
Haridusteaduskonna inglise keele didaktika lektor

Socialia valkonnas parimaks tunnistatud Kristel Ruutmets ei oska esimese hooga öelda, miks just temale selline au osaks langes. «Põhjus võis olla selles, et mu õppeaine on praktilist laadi ja mul on palju võimalusi üliõpilasi aktiviseerida,» lausus ta pärast väikest mõttepausi.

Küsimusele, millised on hea õppejõu isikuomadused, on lektori arvates veelgi raskem vastata.

«Loetelu läheks ilmselt lõputult pikaks,» ütles ta. Küll aga on tema meelest oluline tunde põhjalikult ette valmistada ja mitte alahinnata oma õpilasi. Kui mõni tudeng tahab Ruutmetsale head meelt teha ning tema silmis parima tudengi tiitlile kandideerida, peab ta olema tegutsemis- ja mõtlemisaldis inimene, kes suudab esitada fantaasiarikkaid küsimusi.

«Ja ta peaks suutma olukorrast üle olla, kui ei ole olnud hea päev,» lisas Ruutmets. Tema arvates sujub tund hästi siis, kui igapäevamured on jäetud loengusaali ukse taha.