Liikluses tapavad meie enda rullnoklus, ülbus, hoolimatus ja viinast või õllest lonksatud uljus, kirjutab Postimehe ajakirjanik Toomas Sildam.

Laupäeval panen ma oma autole musta lindi. Siis maetakse Pärnumaal eelmise pühapäeva õhtul liiklusõnnetuses hukkunud kolm noort meest. Tauri Jürioja, Siim Kivisild ja Raino Kullamaa – selle musta lindiga mälestan ma teid ning veel 99 inimest.

Sest: kuna aasta algusest on vikatimees niitnud Eesti teedel 102 hinge, oleks seal surma saanud sama hästi kui kogu riigikogu, kus istub 101 liiget. Võib öelda ka nii, et tänavu jäi tühjaks neli abituuriumiklassi ja viieski kuivab kokku.

Postimees küsis eile lugejatelt – kui oli teada, et Vändra kandis kihutas keegi purjuspäi 200 kilomeetrit tunnis ja kolm kainet noort meest viidi pooleks sõidetud autovrakist Pärnu haigla morgi – arvamust, et mis aitaks vältida traagilisi liiklusõnnetusi. 35 protsenti ligi kolmest ja poolest tuhandest vastajast ütles, et politseijärelevalve suurendamine, ning 29 protsenti, et liiklejad peaksid tähelepanelikumad olema.

See on halb tulemus. Isegi kui järjest rohkemate ja kiiremate autodega Eestis oleks kolm korda rohkem ja kolm korda suurema palgaga politseinikke, ei saaks nad ikkagi võtta Balti ketti ning seista kõigi teede ääres.

Eurovolinik Siim Kallas nimetas seda ateistlikuks mõtteviisiks, mille järgi inimene on loomult täiuslik, kõik tema ümber aga ebatäiuslik, vaenulik, kahjulik.

«Sõidab autojuht purjuspäi vastu puud, on süüdi politsei, kes teda õigel ajal kinni ei pidanud, teedeehitaja, kes valesse kohta kurvi jättis, abikaasa ja töökaaslased, kes tuju pahaks ajasid ja jooma kallutasid, no võib-olla õige natuke süüd oli ka autojuhil endal,» rääkis Kallas neli aastat tagasi peaministrina. «Ükskõik mis ebameeldivus ka inimest ei tabaks, ikka on kõik teised selles süüdi – ühiskond, valitsus, seadusandja, seadusandlus.»

Liikluses tapavad meie enda rullnoklus, ülbus, hoolimatus ja viinast või õllest lonksatud uljus. Ateistlik mõtteviis takistab selle mõistmist ka siis, kui proovime kurvides gaasipedaali sügavust, laseme sõbral istuda napsisena autorooli, kihutame üle vöötrajale astunud jalakäija varvastest või jätame liiklushuligaanist politseile helistamata.

Kui Eesti oli NSV Liidu võimu all, pidasid väliseestlased Molotovi-Ribbentropi pakti meenutuseks 23. augustil musta lindi päeva. Selles oli okupatsiooni lõppemise lootust. Eesti keele sõnaraamat seletab okupatsiooni väljendiga «sõjaväeline maahõive».

Eelolev laupäev, 19. august, kui kabelikellad löövad kolmele noorele mehele, võiks taas olla musta lindi päev. Sedakorda iseenda ajuhõivest pääsemise lootuses.