Järve tervendamise projekti keskkonnamõjusid hinnanud bio- ja zooloog Nikolai
Laanetu ütles raadiole Sun FM, et praeguseks on järve kaldalähedane piirkond
suhteliselt kõrgest taimetoitainete sisaldusest ja muda akumuleerumisest
tingituna hakanud kinni kasvama.
"Laieneb taimestikuvöönd ja järvevee soojenemise perioodil esineb vetikate
õitsemine, mis pikemas perspektiivis hakkab mõjuma ebasoodsalt vee kvaliteedile
ja vähendab järve miljööväärtuslikku potentsiaali," lisas ta.
Arbi järve ja selle kaldapiirkonna kujundamise ja korrastamistööde käigus
toimub setete teisaldamine.
Järve pindala on kuus hektarit ja kaldajoone pikkus 1475 meetrit. Puhastada kavatsetakse valikuliselt ka järve kaldapiirkonda nendes lõikudes, mis on
kavandatud korrastada.
Puhastamise eesmärk on korrastada Arbi järv ja kaldapiirkond sel moel, mis
tagab ökoloogilise ja paikkonna miljööväärtusliku potentsiaali paranemise ning
vee-elustiku liigilise mitmekesisuse säilimise ja vee kvaliteedi paranemise
järves ja selle väljavoolus.
Kava kohaselt paigutatakse järve puhastamisel ja tiikide rajamisel
teisaldatav pinnas selliselt, et kujuneva puhkemaastiku tarvis tekiks sobivad
pinnavormid. Kaldaalal korrastatakse kallasrada, kus on võimalik liikuda jalgsi
ja jalgrattaga.
Laanetu märkis, et süvendamine ja puhastamine toimuvad valikuliselt, sest
järve täielik puhastamine oleks seotud suurte keskkonnariskidega ja ka liiga
kallis. Toimetas Jarmo Siim, Tartu Postimees |
