Pikajalgne meditsiiniõde Kaire Piiritalo rühib nüüd õhtuti
tütretirtsuga reipalt mänguväljakule liivakooke vuhkima. Varem kihutas
ta õhtuti aga kiirabiga hoopis õnnetuskohale kedagi teisest ilmast
tagasi tooma.
Inimene mõtleb, jumal naerab. Antsla haigla kunagine väike patsient Kaire Piiritalo, kellel haiglas millegipärast vaid meditsiiniõdedele silmi jagus, kujutas ette, et temastki saab puhta valge kitliga meditsiiniõde, kes jagab naeratuse ja hea sõna saatel patsientidele ravimeid.Meditsiiniõde temast saigi, aga endalegi ehmatuseks leidis Kaire Piiritalo pärast meditsiinikooli lõpetamist töökoha hoopis intensiivravi osakonnas, kus kittel ei püsinud kaua puhas, ning operatsioonitoas, mille vere- ja lihaseguse lõhnaga annab harjuda.
Tartu kiirabisse töökohta vaatama minnes sattus ta samuti kohe sündmuste keskele – kiirabiarst Aleksander Koroljovi ja autojuht Igor Parveotsaga tehtud proovisõit Elvasse, kus president Lennart Meri andis küüditatutele üle murtud rukkilille märke, lõppes ühe märgisaaja eduka elustamisega. Nii oli asi uue töökoha kasuks otsustatud.
«Meie ametis on kõige parem see, et saad inimesi aidata,» võtab nüüd Tartu kiirabi ülemõena töötav Kaire Piiritalo oma eriala kokku. Aga sel ametil on veel plusse: meditsiiniõeks õppides saab väga palju teadmisi inimesest, töö on põnev ja vahelduv ning kogu aeg tuleb midagi juurde õppida.
«Ja muidugi adrenaliin,» lisab Kaire Piiritalo naerdes. «Kiirabiga välja sõites ei tea me kunagi, mis ees ootab.» Tõepoolest: näiteks tänavu esimesel kolmel kuul on Tartu kiirabi 17 brigaadi sõitnud 9918 väljakutse peale õnnetuskohtadesse 1358 korral, 32 korral tuli inimest elustada ning 32 väljasõidul oli tegu enesetapu või enesetapukatsega.
Kaire Piiritalo on koos kolleegidega viga saanud inimest aitama roninud ka tellingutele. Läinud nädalavahetusel oli ta kolleegidega Jõgeval motokrossil, kus kiirabibrigaadil tuli abi anda mitte sõitjale, vaid tõsise tervisehädaga pealtvaatajale.
Õnnetusi saab vältida
«Kaire on hea närviga,» iseloomustab meditsiiniõde Piiritalo Tartu kiirabis parameedikuna töötanud endine päästja Siim Nemvalts. «Olen temaga käinud rängalt kukkunud suure peahaavaga kannatanut ja raskes seisus südamehaiget ära toomas, ta ei kaota kunagi pead.»
Ja kiirabisse, kus kõik sõltub meeskonnatööst, sobib Kaire Piiritalo suurepäraselt.
«Kaire on tööl mehe eest väljas,» muheleb Nemvalts.
«Ta teab, et meeskonnas töötades tuleb teha kõike, ka kanderaamist haarata ja seda tassida, olgu patsient ükskõik kui raske.»
Kuid mitte ainult raami tassimisel ei pea kiirabis töötavad naised mehe eest väljas olema, ka elustamine on raske füüsiline töö. «Meie inimesed tulevad elustamiselt märja särgiga,» märgib Kaire Piiritalo. «Pärast elustamist ei taha keegi järgmist samasugust väljakutset saada, aga kui on tarvis, siis minnakse jälle.»
Kõige trööstitumad väljakutsed on Kaire Piiritalole avariid ja õnnetused lastega. «Inimesed saaksid paljusid õnnetusi vältida,» kinnitab ta. Kirgliku jalgarattasõitjana paneb ta teistele omasugustele, ja eriti lastele, südamele, et sõites tuleks kiivrit kanda, sest «aju pole kalju». Kes ei usu, tehku üks katse. Visake arbuus maha ja see kukub loomulikult tükkideks. Aga kui panna arbuus jalgrattakiivrisse ja siis maha visata, jääb arbuus terveks!
Suurtes kauplustes pitsitavad ta südant ostukärude turvahällidesse pandud beebid, kelle emad-isad eemal riiulite vahel rahulikult šoppavad, kuigi peaksid oma lapsel silma peal hoidma. Ostukärudega kukub ümber üha rohkem lapsi.
Teisi aidates on Kaire Piiritalo selgeks saanud sellegi, et kõik inimesed peaksid oskama lihtsamaid esmaabivõtteid: kuidas tegutseda suurema verejooksu korral, mida teha siis, kui inimene kukub kokku, kuidas teha vahet valul ja tõsisel valul… «Meie inimeste teadmised esmaabist on nullilähedased,» ohkab ta.
Mõnikord on nullilähedane ka hätta sattunud inimeste enesevalitsemisvõime. «Maainimesed peaksid läbi mõtlema, kuidas kõige paremini juhatada kiirabile või päästjatele teed oma koduni,» selgitas ta. «Meile on öeldud: sõitke paar-kolm kilomeetrit ja keerake siis paremale. Tegelikult tuli enne pööramist sõita vaid kolmsada meetrit. Ja öösel on meid juhatatud kollase majani! Nii kaotame aega, mis tihti otsustab ning mis on ootajale alati pikk.»
Kiirabi ülemõena Kaire Piiritalo praegu jooksvas valvegraafikus pole, ta hoolitseb töö sujumise, töötajate ja jooksvate murede eest. Kohati tundub, et see amet on elustamisest raskemgi.
«Kaire on tubli ja hakkaja inimene, tööalaselt ei saa talle midagi ette heita,» ütleb Tartu kiirabi meditsiiniõde Andras Laugamets. «Aga meil on siin kaks elu – kiirabitöö ja administratiivne töö. Kiirabis teame, mida on tarvis teha, ja saame hakkama, aga administratiivses töös tekib probleeme. Nii võib ka kõva närviga Kaire mõnikord närvi minna.»
Halvad mõtted eemale
Närvid rahustab Kaire Piiritalo maha halbu mõtteid vältides ja oma väikse tütrega pikki jalutuskäike tehes. «Kui mul last polnud, ei osanud ma arvata, et need väiksed särasilmad sind nii palju aitavad,» räägib ta. «Aga nüüd, kui koju jõuan, tuleb Grete mulle rõõmsa näoga vastu, raputab oma ratast ja tahab välja minna.»
Lähevadki ja jõuavad tagasi mitme tunni pärast. Puhkus missugune! Kui Grete suuremaks saab, hakkab Kadri Piiritalo jälle oma ratast sõtkuma ja õpib ära rulluisutamise.
Täiesti rahulikult suhtub ta sellesse, et Grete on praegu töö Eesti päästemeeskonnas tagaplaanile lükanud. «Grete on väike ja praegu ma 24 tunni pärast missioonile minna ei saa,» on ta kindel. «Aga tulevikus tahaks küll seda tööd veel teha.»
Samuti Eesti päästemeeskonna liige Andras Laugamets arvab, et Kaire Piiritalo peaks päästemeeskonnaga tulevikus missioonidel jätkama: «Indoneesiasse minek oli Kairele ootamatu, ta oli meie organisatsioonis noor, aga sai hästi hakkama.»
Üks asi on veel kindel: Soome meditsiiniõena suuremat raha teenima Kaire Piiritalo ei lähe: «Mõtlen positiivselt ja usun, et Eesti meditsiinil läheb aina paremini.»
CV
• Sündinud 8. septembril 1977 Võrumaal Meremäel, kasvanud Antslas. Lõpetanud Antsla keskkooli (1995) ja Tartu meditsiinikooli meditsiiniõena (1998).
• Töötanud Võrus Lõuna-Eesti haiglas intensiivravi- ja anestesioloogiaõena ning paralleelselt ka Tartu Ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus anestesioloogiaõena. 2001. aastast SA Tartu Kiirabi väjakutselt väljakutsele sõitnud meditsiiniõde, 2003. aastast samas ülemõde.
• Kolmandat aastat Eesti päästemeeskonna liige, käis Eesti päästemeeskonnaga abistamas 2004. aasta jõulude ajal Indoneesiat tabanud maavärinas kannatada saanud inimesi.
• Vabaabielus, kaasa Kermo Tsäro tegeleb jalgrattaspordiga. Aasta ja kahekuune tütar Grete läks paar päeva tagasi lastesõime.