Naissaare teejuhi Birgit Itse sõnul jagunevad saarele tulnud peamiselt huvide järgi, vastavalt inimeste eelistustele saab valida ka kolme eri matkaraja vahel. Militaarhuvilistele pakub Naissaar Teisest maailmasõjast pärinevaid meremiiniladusid, mürsukesti ja -miiniankruid. Itse sõnul ei maksa Nõukogude pärandiga tutvuma tulnutel Naissaarel maapõues leiduvaid mürsukesti meremiinidega segi ajada. «Siinsed miinikestad ei kujuta inimestele vähimatki ohtu,» kinnitas ta. «Nendest meisterdab mööblit näiteks skulptor Mati Karmin.» Hästi säilinud loodus Militaarhuvilistel tasub külastada ka saare lõunaküljel asuvaid kunagise 5. patarei varemeid, mis rajati saarele 1911. aastal eesmärgiga sulgeda koos mandril asuva Suurupi patareiga vaenlasele läbipääs kitsas väinas Tallinnast läänes. Teiseks tasub saarele tulla loodushuvilistel, kellele sobib Itse sõnul läbimiseks enim Naissaare keskmine matkarada. Kuna saar oli 50 aastat tavainimestele suletud, on sealne loodus hästi säilinud. «Naissaare loodus on omaette vaatamisväärsus,» ütleb Itse, kes tõstab esile saare metsaderohkust, 200 aasta vanuseid kuuski, saare keskosas kasvavat 300-aastast Kunila mändi ning valge liivaga randu. Saare lõunarada on Itse kinnitusel kõige mitmekülgsem, sobides seega inimestele, kes pole saarel varem käinud ning kes soovivad tutvuda kogu saarega. Lõunatiirul saab näha näiteks naissaarlaste külaasumeid ja 1934. aastast pärit puukirikut, mis on läbinud kolme viimase aasta jooksul uuenduskuuri. Sel suvel sai kirik ka uue katuse. Kolm kalmistut Lõunarajal asub ka üks saare kolmest kalmistust, mis erinevad omavahel usutunnistuse poolest. Lõunas asub luteri kalmistu, kuhu Krimmi sõja ajal maeti inglasi; idakaldal, samuti lõunatiirul, katoliku kalmistu prantsuse meremeeste haudadega ning põhja pool pärast Põhjasõda rajatud õigeusu kalmistu. Saare lõunaküljel asub ka dirigent Tõnu Kaljuste maja ning Nargen Opera. Itse avaldab heameelt, et läbi on saamas kolm-neli aastat kestnud aeg, mil Naissaarega taheti tutvuda vaid paar tundi sõjaväe autokastis sõites; nüüd leidub üha rohkem inimesi, kel viitsimist jalgsi saarega tutvust teha. «Saarel ringivaatamiseks kulub ikka neli kuni viis tundi,» nendib ta. «Ka jalgratastega on võimalik saarele ring peale teha, kuid enne tasuks oma füüsilisi võimeid korralikult kaaluda, sest saare pinnas on väga liivane.» Itse sõnul vaimustub ta ikka veel inimestest, kes on Naissaarega seotud. Ta nimetab teiste hulgas 1995. aastast saarel elavat kohalikku Peedo Lehtlat, looduspargi vahti Tiit Koitu, endist piirivalvurit Mati Rebast ja dirigent Tõnu Kaljustet. Inimestele, kes Naissaart külastada soovivad, paneb Itse aga südamele, et saar on äärmiselt tuleohtlik. Nii ongi tuleohtlikul ajal saarel omapäi liikumine keelatud, lubatud on see ainult giidi või looduspargi töötaja saatel. Tegelikult peab Naissaarel liikudes olema ettevaatlik aasta ringi, sõltumata tuleohtlikkusest, sest tegu on looduspargi ehk looduskaitsealaga. «Väga paljud inimesed ei tea seda,» nendib Itse. Enamasti tullakse saarele liinilaevaga Monica, mis väljub Piritalt. Et aga saar on väga populaarne, soovitab Itse laevapilet varakult kinni panna. «Aga mitu ettevõtet pakub saarele ka kaatri- või jahisõitu,» soovitab Itse. Vaata ka Naissaare ametlikku kodulehekülge: www.naissaar.ee Pane tähele • Tulekahjude ennetamiseks on piiranud metsas liikumist 85 kohalikku omavalitsust. Keelatud on metsas igasugust tuld teha, suitsetada, metsa puidu saamiseks kasutada, kõrvalkasutada, jahti pidada, teadus- ja õppetööd läbi viia ning võõras metsas viibida. • Nii et enne kui otsustad metsa minna, ole kindel, et see on lubatud. • Päästeameti koduleheküljelt www.rescue.ee leiab täpse kaardi ja nimekirja, millises vallas on lubatud metsas jalutada ja milline vald seda ei luba. Päästeameti andmetel võib metsamineku keelust üleastujat karistusseadustiku järgi trahvida 180 kroonist kuni 12 000 kroonini. |
