Minu auto järelkäru juures seisev prügikoll pärib: «Sul on siin ka midagi või?» «Natuke kaablit leiab,» vastan sama lakooniliselt. Koll hakkab koos oma kaaslasega kiiresti järelkäru tühjendama. Kaablid pannakse eraldi. Ütlen veel, et hunnikus olev raadio on tegelikult töökorras, ja koll võtab pärast käru tühjendamist sellegi kaasa. Mul on hea meel, et raadio sai uue elu.Olen korra aastas oma talust rämpsu kokku korjanud ja Aardlapalu prügimäele viinud. Prügikollide motivatsiooni kergitamiseks lisan sinna alati midagi metalset. Kollidel paistab olema oma tööjaotus. Nad istuvad kaugemal reas ja uurivad oma saaki. Järgmise auto juurde astuvad juba teised. Ilma prügikollideta poleks prügimäel käimine pooltki nii huvitav, pealekauba võlgneme just neile tänu totaalse taaskasutuse eest. Nemad on teinud aastaid seda, mida meid nüüd seadustega sunnitakse tegema – sorteerinud prügi. Mina siiski nii helde ei ole ja viin tänavu suurema metallinoosi ise metallikokkuostu, aku ja kasutatud traktoriõli aga ohtlike jäätmete käitlemise keskusse. Kas te üldse teate, et pärast Tiksoja raudteeülesõitu asuv Epler&Lorenz maksab vana autoaku kilo eest kolm krooni peo peale? Mina saan aku eest 33 krooni. Sealsamas ohtlike jäätmete käitlemise keskuse kõrval on Tolmet Eesti metallikokkuost. Paraku on selle värava taga esmaspäeva hommikul pikk autode järjekord ja paarikümne minuti jooksul ei pääse neist ainuski väravast sisse. Pööran nina ringi ja sõidan Teguri tänava Kuusakoskisse. Järelkärus on sedakorda vana saunaahi, pesumasin, veepump, lastejalgrattad ja muu metallsodi. Kuusakoskis saan kümne minutiga väravast sisse, kaalun auto koos metalliga ära, tagurdan metallihunniku juurde ja hakkan kraami maha loopima. Minu kõrval maabub Ordi kaubik, kust hakkavad välja lendama arvutijupid. «Terve kreissae viskad ära või,» küsib Ordi mees. «Sellel kärssas mootor läbi ja ostsin endale uue,» vastan. «Aga saeketta oleks ju võinud alles jätta,» arutleb tema. «Mis teha, meil on tarbimisühiskond,» tõden mina. Segametalli tonni eest makstakse suisa 3450 krooni. Saan oma paarikümneminutilise Kuusakoskis käigu eest niisiis ligi 1200 krooni ja summa laekub veel samal päeval arvele. Järelkäru 300-kroonine rent, kütusekulu ja tavalise prügi Aardlapalusse vedamise eest makstud sadakond krooni saavad nõnda tasutud ja jääb veel ülegi. Avastan veel, et Kuusakoski laenutab järelkärusid kaheks tunniks tasuta ja lubab veel mingisuguseid kinkekaartegi välja loosida. Kõige selle taustal meenuvad mulle inimesed, kelle hoovides vedeleb siiani meeletu hulk igasugust metallrämpsu. Mida te ootate – teenige oma prügi eest raha! Loomulikult on ka lahkeid selle, kes on valmis vastu tulema ja metalli meie õuedest tasuta ära viima. Nendele on meie laiskus sissetulekuallikas. Ja miks ka mitte – kõigil nendel metallikollidel, prügikollidel ja taarakollidel on ülioluline osa meie keskkonna säästmisel. Paljud suhtuvad neisse ilmse põlgusega, aga uskuge mind, keegi ei ela siin maailmas ilmaasjata. |