|
«Valmistusime distsiplineeritud korteriühistuna prügi sorteerimiseks,
korraldasime elanike koosoleku, tellisime lisakonteinerid, hakkasime aktiivselt
prügi sorteerima, kuid meid seati olukorda, mis sundis sellest loobuma,» ütles
Põhjarannikule korteriühistu Estonia puiestee 10 esimees Ljudmila Kukk.
Kuke sõnul on asi selles, et firma Ragn-Sells ei suutnud tagada prügi äravedu
sagedamini kui kord kuus. Konteinerid ajasid üle ja nende ümber kogunes
prahihunnik.
Ühistu maksis niigi maja pealt 3400 krooni pluss prügi äravedu, kui aga seda
veel sorteerima hakkasid, oli arve palju suurem. Samas tuli ise prügihunnikud
ära koristada.
«Kui ühistutelt seaduse täitmist nõuda, siis tuleb tagada prügi äravedu ja
panna linna eri liiki jäätmete jaoks lisakonteinerid. Seda aga ei tehta. Keegi
pole tegelikult selleks valmis. Ja nüüd viskame jälle kogu prahi
prügiahti.»
Ragn-Sellsis lükati ümber väide, et firma sorteeritud prügi harva ära veab.
Selle firma piirkondliku juhi Anne Jõesaare sõnul võib auto käia kord nädalas,
kuid enamik ühistuid tellib seda üle nädala. Mis puutub korteriühistuga Estonia
puiestee 10 juhtunusse, siis Jõesaare väitel pole nad omavahel asju ajanud ja
nende konteinereid selle maja juures ei olnud.
Ljudmila Kukk kinnitas konteinerite rentimist Ragn-Sellsist firmalt saadud
arvega. «Nii nad töötavadki, selline korralagedus valitseb - mis kommentaare
siin veel vaja on?» oli ühistu esimees hämmeldunud.
Kukk märkis, et teisedki ühistud kas loobuvad lisakonteineritest või ei
kiirusta neid üldse tellimagi, sest nende arvates pole ei linn ega prügiveoga
tegelev firma valmis sorteeritud prügi vastu võtma.
Kohtla-Järve korteriühistute konsultant Mariana Vilu peab tekkinud olukorda
seaduspäraseks.
«Kui jaanuaris öeldi, et ühistuid hakatakse prügi sorteerimata jätmise eest
karistama, siis nüüd näevad nad, et seda ei tehta ning et linnas ei toimi see
süsteem nii nagu peaks,» ütles Vilu.
«Inimesed näevad, et sorteeritud prügi kallatakse tihti autos kokku ning et
linnas pole lubatud ühiskonteinereid, samal ajal kannavad ühistud, kellel on iga
sent arvel, lisakulutusi. Kõigel sellel on praegu toimuvas oma osa.»
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
