Praegu peamiselt Soomes elav Kersti ja tartlaseks jäänud Reet on kunagised naabritüdrukud, kel mõlemal on Jaani kirikuga ammusi mälestusi. Nüüd on pühakojas aset leidvad muusikaveerandtunnid nende südant soojendanud ja neile kinkinud rõõmsa teineteisenägemise.Akordion nagu väike orel Reedel kõlanud akordionimuusika meeldis prouadele väga. Ka vaimustusid nad Anneli Klausi orelimängust ning Kalle Vilbaste laulust. Akordionipalu, üht valssi ja Bachi aariat, esitasid Forseliuse Lõõtsad, kel see oli juba kolmas keskpäevane mäng Jaani kirikus. Lõõtsade juhendaja Eha Majas on olnud pakutud võimaluste üle rõõmus. «Siin mängida on nii pidulik,» ütles ta. «Akustika oli natuke raske, tuli proovida, kuhu ja kuidas see heli siin läheb.» Oktoobrist alates on igal teisipäeval ja reedel kell 12.15 Jaani kirikus mänginud kas Tartu koguduste organistid või muud muusikalised kollektiivid, koorid ja ansamblid. Traditsiooni loomise taga on Tartu Maarja koguduse orgnist ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud Elke Unt. Muusikaveerandtundideks leidis ta inspiratsiooni Helsingi toomkirikust ajal, mil ise õppis Sibeliuse Akadeemias. Traditsioon juurdub Unt rõõmustab, et nüüd näib traditsioon ka Tartus juuri ajanud olevat. Üles on astunud 31 esinejat ja koosseisu kokku 62 korral. Ka kuulajad on üle loetud – neid on 1310. Tegelikult tahavad kirikumuusikud niisuguste esinemistega tähelepanu tõmmata orelifondile, sest Jaani kiriku päris oma orel on veel tulevikuunistus. Praegu mängitakse päevinäinud mehaanilisel kooriorelil, mis on saadud annetusena Saksamaalt Kielist. Muusikaveerandtundidega kogutud annetussumma on 2550 krooni, mida ei ole palju, aga sugugi mitte ka vähe, sest iga kroon on abiks. Teisipäeviti ja reedeti kell 12.15 Tartu Jaani kirikus algavad muusikaveerandtunnid jätkuvad muutusteta suvel. |
