Aasta tagasi kirjutas Tartu Postimees, et lastekaitsepäev kujunes paljudele Tartu mammadele-papadele lausa hullumeelseks: oma maimukesele sõimekoha saamiseks tuli juba öösel lasteaia ukse taha sappa minna.

Siis lubas abilinnapea Jüri Sasi avalduste vastuvõtu korda muuta ja seada sisse ülelinnalise registri, nii et vastuvõtt hakkab käima haridusosakonna kaudu ülelinnalise järjekorra alusel.

Jätkem praegu kõrvale asjaolu, et nüüd peetav registergi pole suutnud kõiki segadusi ära hoida: nii mõnigi varasem avaldus on langenud nimekirja lõppu või sellest üldse välja, puudu on teabest jne. Sedastagem, et mingisuguse korra loomisega on siiski tegeldud ja isegi uuele Lotte-nimelisele lasteaiale on nurgakivi pandud.

Võib ette kujutada uhkusest säravaid nägusid, kes aasta lõpul kauni stsenaariumi järgi korraldatud Lotte avamise peole saabuvad: Reformierakond on täitnud oma ühe olulisima, mitme kandideerija, sealhulgas eelmise linnapea Laine Jänese suust kõlanud valimislubaduse «Lasteaiakoht igale lapsele!». Ja eks Lottega ole asutud täitma teistki Jänese lubadust – «Investeerime 400 miljonit krooni uute lasteaedade ehitamiseks».

Siinkohal tuleb küll ilukirjandusest tegelikku ellu tagasi tulla ja nentida, et Lotte 120 kohta pole pooltki vajadusest, sest 2007/2008. õppeaastal ootab lasteaeda pääsu 361 ja järgmisel 470 last. Nii seisab iga päev täienevas linna registris, mis ei pruugi veel kaugeltki tegelikkusele vastata, sest vaevalt on kõik väikelastega pered osanud oma järglaste tulevikku järjekorranumbriga kindlustada, pealegi inimesed liiguvad ja lapsed sünnivad.

Mõelda – nad sünnivadki, need hääbuva rahvuse hirmsasti oodatud päästjad.

Paraku jääb mulje, et kuigi laste seljas oli hea võimule sõita, on nad tegelikult ellu astunuina pigem tülinaks. Päris liigutav oli lugeda abilinnapea Sasi siirast üllatusest, kust need rohkem kui 300 last ühtäkki järjekorda ilmusid. Et tee mis sa teed, aga järjekord ikka kasvab. Näedsa, inimesed kolivad Tartusse ja tahavad kohe ka lasteaiakohta saada.

Aga ehk ongi nii, et teha tuleb palju rohkem, kui on mõne uue rühma avamine ja isegi ühe uue lasteaia ehitamine. Vahest tuleks alustada siinse iibepotentsiaali ja üldse kõige perede ja lastega seotu uurimisest, mille alusel saaks teha usaldusväärseid prognoose edasiste vajaduste suhtes. Aastaga veel planeerimata lasteaeda imeväel ei ehita, küll aga saab aastaga rajada korraliku vundamendi tulevikukavadele.

On selge, et vanemahüvitis julgustas paljusid lapsi saama, aga see julgus võib hääbuda, kui ei järgne teisi meetmeid, millest tähtsaim on lastehoid. Võimuerakond ei saa oma lubadustega mängida. Ei saa olla nii, et mida Jänes lubas, seda Kruuse ei tee – Reformierakonnal on aeg hakata tõestama, et nad lapsi ka tegelikult, mitte üksnes sõnades, tähtsaks peavad.

Uus linnapea Urmas Kruuse ütles Tartu Postimehele antud intervjuus, et «linn peab keskenduma elujõulistele ja aktiivsetele peredele, et meil oleks maksumaksjaid». Ei enamat. Hea tahtmise korral võib sellest mittemidagiütlevast lausest oletada, et võibolla uus mees ongi tegude, mitte sõnade tegija. Elame-näeme.