Jalgpalli- lahingutele oleks mõeldamatu ilma rahvuslippu lehvitamata kaasa elada. Eesti fännide lipud on aasta-aastalt üha suuremad. Pildil juubeldav fänn on tuntud Suure Lipu Jassi nime all.

«Vahepeal hakati sinimustvalget nagu häbenema,» mäletab Kalmet. Nüüd on Rootsi Kunni ja teise tuntud jalgpallifänni Suure Lipu Jassi mõttekaaslased rahvusvärve ausse tõstmas.

Eesti rahvusmeeskonda ka välismaal toetamas käiva Kunni hinnangul on siinmail lipuga lehvitamist kahjuks veel vähe.

«Oleme selle poolest alles õpipoisid,» tunnistab ta ja jutustab õhinal, kuidas välismaa staadionid on mängu ajal rahvuslippudest lausa umbes. «Hollandis on lipud staadionil juba varem valmis pandud. Võtad kätte ja lehvitad!»

Samal teemal: Trikoloori lugu (7) Juhtkiri: Kodu kolm värvi (3) Sinimustvalgeid pildikesi Tartust

«Äkki on lippude vähesus kivi meie vutivõistluste korraldajate kapsaaeda,» pakub Kalmet. «Võib-olla enamikul pole kodust lippu kaas võtta ja staadionil seda kahjuks osta ka ei saa. Või on see eestlase vaoshoitud temperamendis kinni?»

Samas teab ta kindlalt, et kui eestlasele lipp ikka kätte anda, lehvitab ta sellega meeleldi.

Sallid, mütsid ja prillid

Üks asi teeb Kalmetile lippudega seoses tuska: «Meil ei lasta üle meetrise lipuvarrega staadionile sisse.» Ilma näinud vutihaige arvates on see jabur.

Aja jooksul on Rootsi Kunn kulutanud tuhandeid kroone sinimustvalgete lippude soetamiseks. «Mingid kakskümmend tuhat kulus,» ütleb ta.

Esimese lipu kõrgus oli 2,5 ja laius neli meetrit. See oli Lilleküla avamängude aegu.

Just siis lasi väike punt noori mehi endale Lipuvabrikus esimesed lipud teha. Nüüd on neil palju lippe, kaks on hästi suured – viis korda kümme meetrit.

Rootsi Kunn jutustab, mida kõike on tema ja temasugused sinimustvalge aussetõstmisel teinud. «Kolm-neli tuhat villast salli on aastate jooksul kootud,» ütleb ta. «Enamik neist Peterburis. Venemaal on paremad masinad, programmid sees. Mida tahad, võid sisse kududa.»

Vutifännidel on kõige rohkem selliseid atribuute, mis on rahvusvärvides kujundatud. Peale sallide tehakse murumütse ja pearätikuid, lisaks näomaalingud ja isegi rahvusvärvides prillid.

Süda tilgub verd

«Ilus on, kui terve tänav on lippudega kaunistatud,» ütleb Lipuvabriku tegevdirektor Milla Asmu. «Aga ühel tänaval võib kümmet erinevat lippu näha. Must on hallist tumemustani, sinisest ma ei räägigi.»

Üheksa aastat tagasi ei teadnud Asmu trikoloorist suurt midagi. Täna tilgub Proua Lipuvabrikul süda verd, kui Eestimaal ringi vaatab. Enamasti on kõik valesti – nii värvid kui ka proportsioonid. Kokku ei lähe ka lipu ja varda suurused.

«Lipud on räpased ja räbaldunud, sageli valge niidiga kokku õmmeldud, sinine annab värvi ja on valgele valgunud,» loetleb Asmu silma riivavaid hädasid. Kuidas oleks õige, ei tea tavakodanik ega omavalitsused.

Igal lipul on oma kindlad värvid ja mõõdud. Näiteks Eesti lipu kõrguse ja laiuse suhe on 7:11. «Ühelgi teisel riigil maailmas sellist suhet pole,» teab Asmu. «Me oleme väga ainulaadsed.» Proua Lipuvabrik teab une pealt sedagi, et Eesti lipu sinine peab olema 285 C, euroliidul seevastu reflect blue.

Milla Asmu ei usu, et trikoloori paremad päevad tingimata ees on. Teda teeb murelikuks valitsuse plaan muuta lipupäevadel seni kohustuslik riigilipu heiskamine peagi vabatahtlikuks. Siis ei saa neid, kes lippu vardasse ei tõmba, trahvida.

Aga trahvimisest on abi. Asmu jutustab naerdes, kuidas vabariigi aastapäeva järel hakkas hirmunud rahvas tema kontorit ründama. Politsei oli kusagil rappimas käinud ja majaomanikke 6000-kroonise trahviga ähvardanud. Toona polnud Lipuvabrik rünnakuks valmis.

Eelmisel aastal müüs vabrik rahvale 3200 maja- ja mastilippu ning 27 115 käsi- ja võileivalippu. Lisaks veel üle paari tuhande laevalipu ja üle tuhande mastivimpli.

Sinimustvalge 120. aastapäev

• Täna, 4. juunil on Eestis lipupäev.

• Kell 6 vankrisõit Tartu–Võru maantee Otepää ristist.

• Kell 11 jõuab ajalooline lipp Otepää kirikusse.

• Kell 12 algab Otepää kirikus jumalateenistus, teenivad EELK peapiiskop Jaan Kiivit ja EÜSi auvilistlane Udo Petersoo. Lipu pühitsemine.

• Kell 13 aktus Otepää kiriku ees, kõnelevad president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts jt.

• Kell 14.30 rahvapidu Otepää kiriku pastoraadi õues.

• Kell 17 pühitsetakse Viljandi kalmistul esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni mälestuskivi ja hauaplats.

• Kell 18 Ellerheina kontsert Otepää kirikus.

• Terve päeva lehvivad sinimustvalged lipud Tallinna trammidel ja trollidel.

• Eesti Post annab välja lipu aastapäeva eriümbriku, margi ja templi.

• Eesti Pank emiteeris lipu aastapäevale pühendatud hõbedase meenemündi.

Allikas: BNS

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.57