Tartu Ülikool seisab teelahkmel. Seetõttu on oluline küsida, millised valikud sisalduvad ühe või teise kandidaadi programmis. Lisaks küsimusele, mida teha, on oluline arutada, kuidas on konkreetsete eesmärkide realiseerimine teostatav. Kirjeldan mõningaid olulisemaid ülikooli ees seisvaid valikuid ja rektori võimalikku rolli nende realiseerijana. Primus inter paresÜlikool peab otsustama, kas talle on tähtsam saada konkurentsivõimeliseks teadusülikooliks või teenida rahvusülikoolina oma rahvast ja riiki. Maailma parimate teadusülikoolide hulka jõudmise retsept on olemas. Tuleb mitmekordistada eelarvet, valida erialad, mida eelisarendada, meelitada ülikooli rahvusvaheliselt tuntud teadlased ning minna üle ingliskeelsele õppele. Sellise arengu tulemusena võiks Tartu Ülikoolist suhteliselt ruttu saada rahvusvaheliselt tuntud kitsalt spetsialiseerunud teaduskeskus. Ülikool kui universitas lakkaks olemast, kuna osa erialasid sureks välja. See oleks aga kaotus kogu Eesti riigile, kuivõrd sel juhul poleks Eestil enam ühtki universitast, mis liidaks tervikuks erinevad teadused ja teadmised ning arendaks alusteadusi, olles toitev ema ka teistele, rakenduslikuma suunaga ülikoolidele. Samuti jääks kasutamata ajalooline pärand ja sajandite jooksul Tartus kogutud teadmiste pagas. Seetõttu ei saa küsimust selliselt üldse püstitada. Tartu Ülikool peab säilitama oma rolli eesti hariduse ja rahva tervise edendamisel, uue teadmise loomises ja selle teadmise alusel loodud tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamises, teaduskeele eest hoolitsemisel, rahvuskultuuri arengu ja rahvusliku haritlaskonna järjepidevuse kindlustamisel. Ülikooli rektori ülesanne on mõjutada aktiivselt ka riigi hariduspoliitikat, seistes selle eest, et kindlustuks Tartu Ülikooli koht Eesti kõrghariduse liidrina ja ülikooli rahastamine viidaks vastavusse tegelike kuludega. On vaja saavutada õppekava isetasuvus, et lõpeks olukord, kus teadusrahast või tasulisest õppest finantseeritakse riigi poolt tellitud õpet. Ka tuleb saavutada mõistmine, et kõrgekvaliteediline teadus ja innovatsioon vajavad oluliselt suuremat riiklikku toetust. Ülikool ise peaks tegema kõik, et aktiivsemalt kaasata erakapitali ja tõsta suutlikkust ELi struktuurifondide raha ja välisgrantide taotlemisel. Ülikooli rektor peab esindama ülikooli väärikalt rahvusvahelises suhtlemises. Nii saab ta aidata uusi partnereid ja koostöövõrgustikke leida ning avardada võimalusi välisfondidelt raha saamiseks. Tahan selleks maksimaalselt kasutada oma sidemeid ja kogemusi, mida olen saanud välissaatkondade ja fondidega suhtlemisel interdistsiplinaarse eetikakeskuse juhina, kus meie koostööpartneriteks on 25 juhtivat ülikooli. Avatud Euroopas Esindan seda põlvkonda, kes on hariduse saanud nii Tartu kui ka Euroopa tunnustatud ülikoolides ja tulnud tagasi kodumaale, et anda oma panus Eesti hariduselu uuendamisse. Olen õppinud Tartu, Oxfordi, Oslo ja Konstanzi ülikoolis. Filosoofiadoktori kraadi sain Konstanzi ülikoolist, kus töötasin seejärel teaduri ja õppejõuna. Seega on mul olnud võimalus õppida tundma üht Saksamaa tippülikooli nii üliõpilase kui õppejõuna. Hiljuti aitasin Konstanzi ülikoolil töötada välja teadusülikooli strateegiat, mis tagas tema pääsemise kaheksa tugevama Saksa tippülikooli hulka. Et Tartu Ülikoolist saaks euroopalik teadusülikool, on vaja luua teadlastele tingimused rahvusvahelisel tasemel teadustöö tegemiseks koormuste optimeerimine, konkurentsivõimelised palgad, korralik teadusraamatukogu, mis tagab juurdepääsu ka elektroonilistele väljaannetele, tugistruktuuride tõhus abi projektide taotlemisel. Ülikool peab muutuma avatumaks, kaasates välisprofessoreid ja luues uusi võimalusi välismaal kaitsnud doktorite ja noorte teadlaste kodumaale tagasi toomiseks. Suur, aga suurepärane Ülikool peab otsustama, kas ta tahab olla suur või suurepärane. Üliõpilaste arvu kasv võib hakata kiskuma alla hariduse kvaliteeti. See on vähendanud õppejõu ja üliõpilase vahetu suhtlemise ja individuaalse juhendamise võimalust. Seminaride ja praktikumide asemel on bakalaureuse tasemel õppevormiks suurtes voorudes loengud. Selline õpetamine on majanduslikult igati kasulik, kuid tunnen koos paljude teiste kolleegidega, et ülikooli vaimsust ohustab kuue samba vahele pugenud «rehkendav vaim». Tartu Ülikool peab saavutama oma finantsseisundi tugevnemise ilma, et ta peaks järele andma survele mõõta kõike vaid rahas, nähes teadmistes vaid kaupa ja haritud inimeses vaid majanduskasvu vahendit. Rektorina tahaksin seista selle eest, et üliõpilastel oleks võimalus saada laiapõhjalist haridust ja et ülikoolis oleksid esiplaanil akadeemilised huvid. Katsed kontsentreerida võimu ja liikuda kollegiaalselt otsustamiselt ameerikaliku mänedeerimisoskusi väärtustava ülikooli suunas on suurendanud nii vertikaalseid kui horisontaalseid lõhesid. Pean oluliseks tugevdada ülikooli akadeemilist demokraatiat, andes kõigile akadeemilise pere liikmetele suurema õiguse kaasa rääkida ülikooli igapäevaelu korraldamises ja strateegiliste valikute tegemisel. |