«Kujunenud situatsioon näitab inimeste kodanikujulgust ja soovi üheskoos midagi ära teha,» leidis Otsalt. «Nende inimeste aktiivsus on märk mõistmisest, et korra tagamine pole politsei eralõbu, vaid meie kõigi ühine huvi.» Otsalti sõnul hakkas abipolitseinikuks soovijailt avaldusi laekuma juba nädala eest, vahetult pärast Tallinna rahutusi. Eelmisel nädalavahetusel oli 60 inimest läbinud koolituse ja valmis tänavaile patrullima minema. Esialgu ei läinud neid vaja ja prefekt loodab, et ka sadade tulevaste politseiabide rakendus saab olema minimaalne.«Tahan aga rõhutada, et abipolitseiniku koolitus, mis aitab kaitsta ennast ja teha kahjutuks ründaja, ei jookse kellelgi mööda külgi maha,» rääkis Otsalt. Märatsema ei lubata Kolmekümnendais eluaastais Siiri Võlu-Tiganik esitas oma avalduse abipolitseisse astumiseks klausliga, et tahab ja suudab pakkuda meditsiinilist abi. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja talle kuulub meditsiinitehnika firma Hansa Medical. «Tundsin vist, et rahulikele inimestele on tehtud ülekohut, et on toimunud palju ebanormaalset,» selgitas Võlu-Tiganik abipolitseinikuks pürgimise kaalutlusi. «Ja usun, et mind on inimeste aitamisel tarvis, kui puhkeb uus kriis.» Aivar Otsalti sõnul tohib ja saab abipolitseinikuks hakata vaid avaliku korra tagamise kaalutlusel. See aga ei tähenda, et kui inimene füüsilistelt ja vaimsetelt eeldustelt tänavale patrullima ei passi, lükatakse tema avaldus tagasi. Politsei näeb rakendust ka meedikuile. «Kindlasti peaks aga abipolitseisse tulija endale teadvustama, et see pole koht enda väljaelamiseks,» hoiatab Otsalt neid, kelle haiglane unistus on klohmida kedagi kumminuudiga selle rahvuse või enda lõbu pärast. Suurem koolitus, mis kestab eriolukorda arvestades tavalise 22 tunni asemel 8 tundi, on tulemas saabuval nädalavahetusel ning puudutab sadu kaitseliitlasi. Iga abipolitseinik kinnistatakse konkreetse politseiametniku juurde, kes jagab oma abilistele tööülesanded. Otsalti sõnul kinnistatavate abipolitseinike arv piiratud pole, sest patrullimas võidakse käia nii oma otsese juhendaja kui ka teiste politseinikega. Abipolitseinikuks saamise eeldus on korras tervis ja kuritegudeta minevik. Avalduse esitanuil, kellega politsei pole veel kontakti võtnud, ei maksa aga meelt heita. «Inimesi, kellele öelda jah, on hetkel lihtsalt nii palju, et ei-deni pole me veel jõudnudki,» selgitas Otsalt. Abivägi mitmekordistub Enne nädalatagust märulit Tallinnas kuulus Lõuna politseiprefektuuri kuues maakonnas abipolitseisse sadakond inimest, igast maakonnast kümme kuni kakskümmend. Aivar Otsalti sõnul pole neid inimesi kasutatud üksnes erijuhtudel, vaid jooksvalt igapäevases korrakaitses.
Kas?
Aivar Otsalt
Lõuna politseiprefekt Kas on tõsi, et Tallinnas korda pidamas käinud Tartu politseinikud on kodus puhkamas, kuid nigulapäevaks, 9. maiks pealinna naasmas? Politseiametnike teenistuse korraldus on teema, millest me ajakirjanduses ei räägi. See on taktika küsimus. Kas keegi Tallinnas käinud politseinikest on vajanud psühholoogi abi? Seni pole psühholoogi abi vaja läinud. Kuid nii nagu oleme taganud oma ametnikele politsei sees meditsiinilise esmaabi, on tagatud soovijaile ka pääs psühholoogi juurde. Anname endale aru nende inimeste teenistuse iseloomust ja sellest, millise surve all nad töötavad. Paljudele on see ju üldse esimene kogemus tänavarahutuste ohjeldamisel. Nii et üldiselt paistab märatsejaid taltsutanud politseinike vaimne konditsioon hea? Politseiametnikest kumab kõrge moraal ja ühtekuuluvustunne, soov töötada meeskonnana. Nad on enesekindlad. Nende olekust on näha, et nad olid väljas õige asja eest. Keegi pole virisenud Tallinna mineku ega sealoleku üle. Ja lahkumisavaldust pole keegi esitanud? Ei ole. |
