Kas te kujutate ette, mis tunne see võib olla, kui keegi on sedavõrd üksi?Mina ei kujuta. Tartu Hingehoiukeskuses psühholoogilist nõu jagavad teoloogiatudengid kinnitavad, et mõnikord võib inimene kergendust tunda juba sellestki, kui tajub, et üks inimene, olgugi et võõras, teab tema murest. Juba kaks aastat Aleksandri 8 majas nõustamisteenust jagavad noored inimesed rääkisid, et hingehoiukeskuse töö on nende endagi maailmapilti avardanud ja teisi inimesi mõistma õpetanud, ning veennud selles, et üks niisugune koht, kus igaüks oma mures tasuta tuge saab, peab linnas olema. «Kurbus, hirm, süü, häbi, abitus, tüdimus ja masendus on kõik normaalsed tunded, mida ei pea salgama,» kinnitavad nad. «Targem on abi küsida ja oma muret hea kuulajaga jagada.» Nii mõtlengi nüüd, et vahel ei ole rääkimine ja vaikimine mitte lihtsalt hõbe ja kuld, vaid palsam hingele ning tugi vaimule.
|
On inimesi, kes unistavad sellest, et maailmas oleks
peale tema üksainuski hing, kes aimaks ta elu ja teaks ta saatust. Ei pea see
inimene silmas ei pereliiget ega sõpra, sest neid pole tal olnud ning nende
leidmisse ei usu ta enam ammu. 
Vanemad uudised
