«Siiralt: ma naudin oma tööd,» ütleb Kokk. Ta istus maavanema toolile 2004. aasta augustis, ametiaeg saab täis 2009. aasta sügiseks. «Pean kindlasti vastu, kui ei tule ministrit, kellele ma ei meeldi.» Praegu võib Kokk olla mureta, sest regionaalminister on rahvaliitlane Jaan Õunapuu. Just Rahvaliidu selgel ja jõulisel toel Kokast maavanem saigi, ehkki ta on lükanud tagasi nii Rahvaliidu kui ka teiste parteide moosised värbamiskatsed.«Meeldiv on pakkumisi kuulata, aga olen kõigile kõva häälega öelnud, et ei kandideeri tuleval aastal riigikogusse,» lausub Kokk. «Tahan olla ka edaspidi inimene, kes ise otsustab ja ise ka midagi ära teeb.» Kosmiline palk ei veena Kõrvalt võib jääda mulje, et Aivar Kokk tahab olla igas pulmas peig ja igal matusel kadunuke. Ei ole ju igal maavanemal sellist haaret: Painküla tööstuspargi käikupanekust kuni Peipsi uisumaratoni korraldamiseni. Maavanema tööpäevad venivat küll tavaliselt tosinkonna tunni pikkuseks, kuid ikkagi on raske hoomata, kuidas ta korjas muude toimetuste kõrvalt kokku uisumaratoni 280-pealise korraldusmeeskonna ja selle õlitatud masinavärgina ka edukalt sihtpunkti juhtis. «Sellise asja tegemiseks peab sul olema palju tutvusi, sa pead kõiki neid inimesi usaldama,» põhjendab Kokk, miks poleks formaalselt projekti juhtinud Kasepää vald maratoni korraldamisega hakkama saanud. Koka vedamisel on tänaseks lisaks Painküla tööstuspargile projekteerimisse jõudnud näiteks Jõgeva–Põltsamaa gaasitorustik, Omedu ja Mustvee sadam ja Jõgevamaa internetiseerimine. «Praegu oleme käivitanud koos omavalitsustega projektid, mille investeeringute koguväärtus on miljard krooni,» kõlab maavanema hääles uhkust. Et Kokk oma ametit tõepoolest naudib, kinnitab tõik, et ta pole siiamaani võtnud vastu ahvatlevaid tööpakkumisi Tallinnast. «On pakutud neli-viis korda üle minu praeguse palga,» ei tee Kokk saladust. Tema mullune kuuteenistus jäi 27 000 krooni kanti. Vabal ajal otsib Aivar Kokk lõõgastust spordist ja muusikast. Kepikõnnib ja mängib endistest ja praegustest ärimeestest koosnevas kantriansamblis Laisad Poisid kitarri. Esimene esinemine oli kaks aastat tagasi Tartu maamessil, viimased Soomes Järvenpääl Sibeliuse kontserdimajas naiste messil ning amatöörbändide festivalil «Rannu kuldnokk». «Meie eesmärk pole teha midagi suurt ja uhket,» lausub Kokk, kes on viisistanud «Laiskade poiste» tarvis vähetuntud noorluuletajate kõrval ka Vaarandit ja Haavat. «Ja raha eest pole me kunagi esinenud.» Malevanostalgia laadis Koka nõunik Vahur Kukk, kes samas bändis laulda lõõritab, möönab, et Eesti estraadi tippu Kokk oma lugudega ei jõuaks. Peas kumisevad viisid, mida maavanem teistele ette ümiseb ning mille muusikaõpetajast juhendaja Maret Oja üles kirjutab ja bändile seab, vormuvad harilikult lihtsaiks kolme-nelja duuri lugudeks. «Selle laadi kohta võiks öelda ka «EÜE mälestustes heljudes»,» iseloomustab Kukk. Aivar Kokal on palju häid tuttavaid jahimeeste hulgas ja ta lõõbib, et kui on koertega jaht, võetakse alati ka tema kaasa. Kokal endal relvaluba pole. Ta polevat seda ka iial igatsenud. «Kunagi ettevõtluse ärkamise aegadel soovitas üks turvafirma mul relva ja relvaloa hankida, sest maakonda arvati olevat ilmunud katusepakkujad,» meenutab Kokk. «Tegelikkuses puhuti see probleem üles lihtsast kahe mehe konfliktist. Mind pole kunagi ähvardatud.» Loomade tapmisega olevat aga maavanemal nii suuri raskusi, et kodus jääb isegi jahupakki nooliva hiire lömastamine abikaasa Ülle hooleks. Mees juhib, naine lepib Aivar Koka abikaasa, Tartu Ülikooli raamatupidajana lõpetanud Ülle Kokk juhatab farmiseadmete ja siseviimistlusmaterjalide hulgimüügifirmat Cob-ra Kaubandus. See on üks Aivar Koka loodud poolest tosinast firmast, kus enamikus on võim läinud täielikult abikaasale. Ülle Kokk sedastab aga, et kodustes asjades maavanem distantsi ei hoia ning paneb tavaliselt maksma oma sõna, ehkki vahel pärib viisakusest ka naise arvamust. «Viimasel ajal ma enam eriti ei süvenegi – nagunii teeb ta kõigis asjades nii, nagu tema tahab,» muigab Ülle Kokk. Nii hakkas mees 2004. aasta augustis maavanemakski: hommikul oli jõus naisega sõlmitud kokkulepe, et ta ametit vastu ei võta, õhtuks oli aga avaldus kirjutatud. Kolme tütre kasvatamisel püüdvat Kokk teha ranget nägu ja õiendavat naise kallal, kui too on tema meelest liiga leebe. «Aga üldiselt võtab ta lapsi nagu omasuguseid ja ei püüa kõike nende eest ära otsustada,» avaldab naine. Aivar Koka ema Heldi Kokk ütleb, et lapsena oli maava- nem hea poiss. Väikesi ulakusi küll tegi, aga pahanduste pärast vanemaid kordagi kooli ega miilitsasse ei kutsutud. Ihunuhtlust sai harva, vajadusel laksu tagumiku pihta. Vitsaga löömisi meenub emal vaid üks. «Ta ei tahtnud pidada kinni keelust, et ilma loata õuest välja hulkuma ei lähe,» meenutab ema valusa karistuse põhjust. Ülle Koka sõnul paneb abikaasa tavaliselt alati oma sõna kodus maksma, ehkki pärib ka tema arvamust.
> Loe edasi
|
Jõgeva maavanemat Aivar Kokka on viimasel ajal korduvalt
priskete palkadega Tallinna tööle meelitatud, kuid mees lubab viieaastase
ametiaja igal juhul toolil püsida, kui siseministeeriumisse ei saabu suuri
tõmbetuuli. 
Vanemad uudised
