Kriiska nendib läinud nädalal saadetud kirjas, et neoliitiline leiukoht on täielikult hävitatud, leide sisaldav kiht on alalt eemaldatud. Teed ehitades on ära lükatud osa asula servaalast muistsel kaldaterrassil, asulakohale on kaevatud kaablikraav, kahes kohas on mitmesajal ruutmeetril eemaldatud kultuurikihti ja läbi kaitsealuse muistise on rajatud tee.

Viitega Tartu linnaarheoloogi Romeo Metsalliku sõnadele ütleb Kriiska kirjas, et leiukoht on hävinud mullu novembris-detsembris, kui muistis ei olnud enam ajutise kaitse all ja polnud veel võetud riikliku kaitse alla.

Tõsiseimaks kahjustuseks peab Kriiska seda, et kaht elamukrunti ette valmistades on sadadelt ruutmeetritelt teisaldatud kultuurikihti.

Kriiska märgib, et mullu juulis muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ants Kraudi allkirjastatud ning rajooni arendajale Vallikraavi Kinnisvarale saadetud kirjas on luba eemaldada pinnast arheoloogi osaluseta kuni 20 sentimeetri sügavuseni.

«Sellise «loa» olemasolu tuli mulle täieliku üllatusena,» kirjutab Kriiska. «Minu ja Kristiina Johansoni tehtud eeluuringute järgi ongi leide sisaldav kiht sageli vaid paar-kolmkümmend sentimeetrit paks.»

Kriiska küsib, kas Kraudi mullune kiri annab õiguse pinnast eemaldada.

Kui jah, siis kuidas saadetakse muinsuskaitseametist välja dokument, mis lubab hävitada kiviaja asulakohta? Kuidas on võimalik, et toimitakse risti vastu oma ala spetsialistide soovitustele?

Linnaarheoloog arvab

Linnaarheoloog Metsallik Kriiska etteheidetega siiski ei nõustu. Ta väidab, et kirjas nimetatud tee paikneb väljaspool mälestist, pealegi olevat kõik teed tehtud enne objekti mälestiseks tunnistamist.

Kaablikraavi ala olevat arheoloogid mullu oktoobris läbi kaevanud ja ühel lõigul olnud kraavi kaevamisel arheoloogiline järelevalve.

Kultuurikihi eemaldamise kohta käivat süüdistust kommenteerides ütles Metsallik, et eemaldati vaid kasvupinnas ehk mättakiht. Tema väitel oli arendajate ainus eksimus, et kasvupinnast ei kooritud arheoloogilise järelevalve all ja töödest ei teavitatud kultuuriväärtuste teenistust.

Ihaste asulakoha probleem on Metsalliku sõnutsi, et sealse kultuurikihi suhtes pole jõutud üksmeelele: käinud on kahed uuringud, ühtesid tegid Aivar Kriiska ja Kristiina Johanson, teisi Tanel Moora ja Rünno Vissak.

Kriiska uuringute kohaselt on kultuurikiht väga intensiivne, läbi tuleb kaevata kõik alates mättakihist. Moora ja Vissaku uuringute alusel on muinsuskaitseamet võtnud seisukoha, et objekt on järelevalvelise iseloomuga ja arheoloogiliselt tuleb läbi uurida ainult need alad, kus kultuurikiht on väga intensiivne.

«Et kaks uurimissuunda on omavahel vastuolus, tegin täna (reedel – toim) muinsuskaitseametile kirja, kus palun ekspertnõukogu seisukohta kultuurikihi väärtuse küsimuses,» ütles Metsallik.

Peainspektor arvab

Muinsuskaitseameti peainspektor Ants Kraut väitis, et midagi illegaalset pole Ihastes sündinud.

Lahvatanud vaidlus on tema sõnutsi erialateoreetiline. Lõppseisukoha peab andma arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5