Martin Pau: lasteaiakoht pole armuand

Jälgides, kuidas hakkajad Tartu naised rabelevad selle nimel, et luua oma väikelastele päevahoiu võimalus, tekib peas intrigeeriv küsimus: millal jõuab üks lapsevanem kohtupretsedendini, mis kohustaks omavalitsusi vastutama lastehoiu eest kooskõlas põhiseadusega?

Väiksemaid ebavõrdsuse näiteid võime leida igapäevaelust muidugi hulgi, aga enamik neist kahvatab probleemi ees, et ema või isa ei saa minna tööle, sest peab olema päevast päeva lapsekarjas.

Vähe sellest, et nõnda jääb teenimata elatis, unuvad oskused ja teadmised. Talle tehakse keerukamaks ka oma lapse sotsialiseerimine, silmaringi avardamine. Ja kui leitaksegi lapsehoidja, tuleb kulutada hoidjapalgaks kuus tuhandeid kroone rohkem kui lasteaiakoha omanikel.

Seadus kohustab praegu küll linnu-valdu tagama kõigile soovijaile lasteaiakoht, kuid ei kohusta tegelema tagajärgedega, kui kohta ei tagata. See seos tuleb kirjutada seadusesse kiiremas korras, et omavalitsused ei saaks ülbelt käsi laiutada: vabandage, kohti lihtsalt pole.

Tartu Lastehoiu Selts kempleb praegu Tartu linnavalitsusega selle üle, kui suur peaks olema linna toetus, kui emad-isad korraldavad oma laste päevahoiu ise. Linn arvutab välja keskmise hoiukulu oma lasteaias ja pakub 2100 krooni kuus. Selts sellega ei nõustu ja see on ka loomulik. Miks?

Munitsipaallasteaias käiva lapse vanem maksab Tartus oma lapse hoidmise eest umbes 700 krooni kuus, kaasa arvatud toiduraha. Pannes kokku linna pakutava 2100-kroonise toetuse ja 700 krooni, saame 2800 krooni. Selle summa piiresse peaks siis loogiliselt võttes mahtuma alternatiivse lapsehoiu ühe kuu kulu.

Lastehoiuselts räägib 3000 kroonist, kuid võtkem lisanäiteks lapsehoidjateenus. Lapsehoidjaid ja koduabilisi vahendava Pihel OÜ juhataja Sirje Siilbeki kinnitusel pole võimalik saada Tartus koolitatud lapsehoidjat odavamalt kui 25 krooni eest tunnis.

Seega ligineb lapsehoidja miinimumpalk 4500 kroonile. Isegi kui eeldame, et lapsevanemal on maal sugulasi, kes kingivad talle kapsaid, porgandeid ja liha, pole kokkuvõttes võimalik ajada läbi vähema kui 5000 krooniga.

Võrreldes munitsipaallasteaiaga läheb lapsehoidja maksma vähemalt 2200 krooni enam. Aga arvestagem, et rehkendus lähtus poolutoopilistest miinimumarvudest – harva esinevast säästu-lapsehoidjast ning räimepeadieedist.

Tartu linn prognoosib 2008. aasta sügiseks kuni 400 puuduvat lasteaiakohta. Kui igale kohata lapsevanemale makstaks kas või see 2100 krooni hoiutoetust, teeks see aastakuluks umbes 10 miljonit krooni. Ei tohiks olla küsimust, kas nii tähtsaks asjaks selline summa leitakse või mitte.