Kes otsustab tartlaseks olemise?
(2)
03.02.2006 00:01
Peeter Kümmel, Eesti murdmaasuusatamise olümpiakoondise liige
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eelmise nädala lõpul nimetas spetsiaalselt Tartu
olümpialootuste valimiseks kokku pandud komisjon need 11 tartlasest sportlast,
kellelt oodatakse pääsu olümpiamängudele ning seal edukat
esinemist.
Olümpialootuste stipendiumi väljaandmise mõtte autor treener Jaanus Kriisk tõdes sellisest nimekirjast kuuldes: «On uhke olla tartlane ja selle idee autor!» | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Venti Laator Kahju et oled varemgi materiaalsete põhjustel elukohta muutnud.Sellegi poolest võib komisjoni tööd a...
juhkam Kas mitte see Tolmoff ise komisjonis ei olnud, kes stipendiumid otsustas ja selle ka oma tütrele olü...
|
| Esmaspäeval kirjutas Tartu Postimees: heameelt tegi Kriiskile see, et komisjon ei nimetanud stipendiaadiks paari nädala eest tartlaseks registreerunud suusatajat Peeter Kümmelit. «Meeldiv, et komisjon ei läinud populismi teed ega hakanud Tartu profitiimi looma,» parastas Kriisk edasi.Kellel siis on õigust otsustada tartlaseks olemise üle? Kas Kriisk ja kõrge komisjon vaatasid asja sisulist poolt või piirdusid Tartusse registreerimise hetkeseisu fikseerimisega? Olen sündinud Tartus. Olen 23-aastane ning sellest 18 aastat (aastatel 1982–1996 ja 2000–2004) elanud Tartus. Olen võistelnud aastaid Tartu Suusaklubi eest ning rahvusvahelisel areenil esindanud Tartu Ülikooli. Kas keegi tõesti arvab, et olen seda teinud nalja pärast, või oli see üldtuntud fakt kellelegi teadmata. Võimatu! Kes võtab minult õiguse olla tartlane? Kas tõesti märge rahvastikuregistris, et registreerisin ennast taas Tartu kodanikuks selle aasta jaanuaris? Asi on lihtne. Aastatel 2000–2005 õppisin Tartu Ülikoolis. Eelmise aasta suvel lõpetasin õpingud ja ei olnud täit kindlust, kas saan jätkata doktorantuuris. Vahepeal registreerisin end ema juurde Otepää valda, sest tema toel ja majandusabil oli lihtsam sporti ja õpinguid ühendada. Sügisel jätkasin ülikoolis doktorantuuris ja registreerisin end taas Tartu kodanikuks, kus ma niikuinii kogu sügisese kooliaja olen elanud. Kas keegi kõrge komisjoni liikmetest küsis minu käest, kuidas tegelikult oli mu tartlaseks olemisega? Minu suureks hämminguks ei küsinud. Kui tegelikult otsustati olümpialootuste stipendiumid mingite teiste kriteeriumide alusel kui tartlane olemine, siis tuleks seda ka ausalt tunnistada, mitte leheveergudel laimata. Tartu linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp teatas Tartu Postimehes, et mis puutub Kümmelisse, siis kui ta ka aasta pärast on tartlane ning soovib Tartu kodanikuks jääda, ei tee talle keegi takistusi saamaks olümpialootuseks. Niisiis, kolm neljandikku minu elust ehk 18 aastat Tartus elamist ei ole linnavalitsuse spordiametniku arvates mind Tartu kodanikuks teinud, 19 aastat Tartus elamist aga teevad! Ausõna, ma ei saa sellest loogikast aru. Jaanus Kriisk aga võlgneb mulle vähemalt avaliku vabanduse, kui tõttas leheveergudel kuulutama minu tartlaseks mitteolemist, ise vaevumata tegelike asjaoludega tutvuma. Kahju, kui ka spordis hakatakse niimoodi otsuseid tegema ja inimesi solvama. Sest isegi kõrged komisjoni liikmed ja Tartu spordiametnikud ei saa mult tartlaseks olemist oma suva järgi ära võtta. Seda õigust pole neile õnneks antud. Aga stipendiumide jagamist saavad nad tõesti otsustada. Samal teemal: «Tartu loodab ligi tosina sportlase
pääsu olümpiale», TPM, 30.01.
|