Foto: Artur Borissenko illustratsioon

Homme vaatab vahest paarsada tuhat Eesti elanikku telerist eurolauluvõistluse saadet. Mida arvaks Mozart neist kümnest laulust, mida ETV näitas esimest korda päev pärast tema 250. sünniaastapäeva?

Ma arvan, et kui Mozart oleks tänapäeval siin, siis ta lustiks kaasa. Ta ju teeb seda väga palju oma muusikas ja ta on oma teostesse noppinud oma eluaja menumeloodiaid, neid harmooniatega kaunistanud ja surematuks teinud.

Eurolauluvõistlus on meie ajastu märk. Kui Mozart oleks tänapäeval siin, siis ta haaraks kindlasti kaasa just selle, mida ta peab oluliseks, atraktiivseks ja huvitavaks, ja lisaks oma osaluse.

Kas ainult eurolaulude ja muu seesuguse muusika huvilised leiaksid midagi ka sümfoonilise muusika kontsertidelt, kui nad läheksid sinna esimest korda?

Üldjuhul vajab eurooplane kultuuriliseks vaba aja veetmiseks ka kontserte. Neid valitakse vastavalt sellele, mis kellelegi kõige paremini sobib. Ma arvan, et kui inimene läheb esimest korda sümfooniaorkestri kontserdile, siis ta saab sealt igal juhul elamuse.

Mida soovitada neile, kes poevad fraasi «ei saa aru» taha ja keelduvad kuulamast sümfoonilist muusikat?

Kui on tegemist tõesti hea interpreedi ja huvitava kontserdikavaga – ja üldjuhul on programmid praegu koostatud haaravalt –, siis kindlasti ei peaks muretsema, et ei saa aru.

Inimesed võtavad muusikat küll erinevalt vastu, aga igal juhul ergutab muusika kõikide fantaasiat. Sest muusika ise on fantaasia, väga korrastatud süsteem, aga siiski fantaasia.

Inimene võiks lihtsalt minna kontserdile kuulama, mida talle pakutakse, kartmata, et ta ei saa sellest aru. Miks ei saa, muusika on ju kirjutatud ikkagi rahvale!

Muidugi on loodud ka väga kitsale publikule väga keerukat muusikat, aga väga keerukas ja raskekõlaline, ängistav muusika ei tule meie ette kuigi sageli.

Kuivõrd Mozart, kelle 250. sünniaastapäeva tähistas eelmisel reedel ööpäevase telekavaga kogu Euroopa, on oma muusikat kirjutanud laiemale ringile?

Kui muusika elab nii kaua pärast helilooja surma, siis see näitab, et see muusika on vajalik, et seda on võtnud ja võtab vastu väga suur hulk inimesi.

Ja miks ka mitte – Mozarti muusika ongi sedavõrd elegantne ja heakõlaline ja kaunis ja mõjub inimese olemusele hästi. Need on väga olulised põhjused, et muusika jääks ellu.

Mida arvaks sellisest 24-tunnisest telemaratonist Mozart ise?

See oli rikastav teleüritus kõigile, sest sinna oli valitud fantastiliselt häid interpreete, suurepäraseid kontserte ja tantsuetendusi, ka lastele. Programm oli ääretult huvitav.

Ma arvan, et Mozart võinuks olla selle üle õnnelik. Mis võib siis veel olla suurem tänu ja tunnustus tehtud tööle kui see, et sinu muusikat on valitud esitamiseks ja see toob kontserdisaalid kuulajaid täis. See saab olla ainult üks suur rõõm.

Telemaratonist oli näha, et Mozarti muusikat kasutatakse muu hulgas ravivahendina. Kas nii ikka võib?

Ravivahendina kasutatakse muusikateraapias peale Mozarti kõike, mis kellelegi võiks parajasti raviaspektist olla hea. See on ravimine inimese emotsioonide rahustamise, tasakaalustamise abil.

Muusika tegelikult teebki seda meiega: ta tasakaalustab, tekitab väga hea tunde, aga ka ärritust. Muusika igal juhul toimetab midagi meiega, mõjub meile.

Kuidas mõjub Mozarti sünniaastapäeva tähistamine

sisult rikkama muusika

populariseerimisele? Kas juubeldamine toob kontser-

disaalidesse ka uusi kuulajaid?

Ma loodan, et muusikasõpru tuleb kogu aeg juurde. Suurima rõõmuga nägin näiteks 26. jaanuaril Mozarti kontserdil, kus Kalle Randalu solistina esines, et Vanemuise kontserdimaja saal oli täiesti täis.

Olen ka teistel sümfooniakontsertidel, nii palju kui mul on Tartus aega olnud käia, tähele pannud, et viimasel ajal on rahvas hakanud kontserdisaalidesse tagasi tulema.

Olen täiesti veendunud, et akadeemilisema muusika kuulamine hakkab olema ikka enam rahva vajadus. Võibolla on selleks nüüd ka rohkem võimalusi ja on hakanud jääma aega vaba aja veetmiseks muusikaga.

Mida annab kuulajatele ja muusikaõppuritele Mozarti pidunädal, mida Elleri kool teiega eesotsas alates 12. veebruarist korraldab?

See annab mitmekülgset sissevaadet Mozarti loomingusse. Ja nagu meie kooli pidunädalatel ikka, on ka sel korral oluline osa loengutel, kus muusikateadlased räägivad Mozartiga seotud teemadel.

Valmistame ette mitmeid programme Mozarti muusikaga. Mul on väga hea meel, et meie puhkpilliorkestriga on asunud töötama kunstilise juhi ja peadirigendina Toomas Vavilov, kes toob kuulajate ette Mozartit nüüd ka puhkpilliorkestriga.

Külalissolistina esineb pianist Mihkel Poll. Ja Ago-Endrik Kerge on tulemas lavastama meie laulueriala õpilastega «Figaro pulma» lustakat läbilõiget, mida esitame kaks korda. Ülikooli ajaloomuuseumi saal on ju suhteliselt väike ja meil on kogemus, et niisuguste kontsertetenduste vastu on väga suur huvi.

Nooremad lapsed mängivad Mozarti noorpõlvemuusikat. Ta on ise teinud kõik selleks, et tema muusikat saaks esitada igasuguste käepäraste koosseisudega. Selleski mõttes on Mozart ääretult meeldiv helilooja.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.78