Heakorratelefonile võib teada anda tänavaaukudest, katkistest fooridest, kustunud tänavalaternatest, ohtlikest jääpurikatest, lõhutud liiklusmärkidest, lahtistest kanalisatsioonikaevuluukidest ja kõigest muust, mis linnaelanikke teedel ja tänavatel häirib.

«Seni valvas linna heakorra järele kümmekond ametnikku, heakorratelefoni kaasabil kutsume nüüd endale appi tartlaste sada tuhat silmapaari,» sõnas abilinnapea Hannes Astok avamisel. Probleemidega hakatakse tegelema nende tähtsuse järjekorras.

Veevärgi dispetshiteenistus suunab teabe edasi ettevõttesse, kes peaks ühe või teise probleemiga tegelema, ja haldab ka logiraamatut, kus on kirjas nii heakorratelefonile edastatud probleemid kui ka nende lahendused.

Tallinnas tuleb samalaadsele abitelefonile aastas tuhatkond kõnet, Tartu on arvestanud alguses sellest viiendikuga, umbes 250 kõnega.

Naljategijaid pole abilinnapea kinnitusel põhjust peljata, nende kõnedeks ollakse samuti valmis: dispetshikeskus salvestab kõigi helistajate telefoninumbrid.

«Eks alguses üritatakse kindlasti ka nalja heita, kuid see on ju kohe selge, kes teeb nalja ja kes räägib tõsiselt,» sõnas Astok.

Heakorratelefoni numbrile 1789 saab tavahinnaga helistada või sõnumi saata kõikidest võrkudest. Probleemidest võib teada anda ka e-posti teel (1789@tartu.ee) või Tartu kodulehele aadressil www.tartu.ee/1789.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5