| |
|
 |
Elvasse oma perele maja ehitada soovinud Andrus Tigane jäi ilma võimalusest rajada 1500-ruutmeetrisele tühermaatükile oma maja, sest riik pidas õigeks jätta see krunt maareservi paremaid päevi ootama |
|
Riigi maapoliitika võttis noortelt peredelt võimaluse kodu rajada
(2)
04.02.2004 00:01
Nils Niitra, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Koalitsiooni otsus arvata omanikuta maad riigi maareservi on teinud karuteene kuuele perele, kes jäid vaatamata maavalitsuse ja Elva linna lubadustele ilma nii elamukruntidest kui detailplaneeringutele kulutatud rahast. Kuuele perele sai saatuslikuks riigi otsus peatada riigimaade müük seni maavalitsustes toimunud avalikel enampakkumistel ning alustada riigi maareservi moodustamist.
Elvas Lepa ja Põllu tänavale elamut ehitada soovinud pered said Tartu maavanemalt aasta-paari eest kinnituse, et need krundid on vabad. See tähendab, et kruntidele ei pretendeerinud õigusjärgsed omanikud ega ka riik. Elva maanõuniku Riina Jaani kinnitusel oli maavalitsus nõus panema krundid avalikule enampakkumisele eeldusel, et enne moodustatakse kruntidest maaüksused ning neile tehakse detailplaneering. Seejärel andis linn peredele õiguse krundid välja mõõta ja detailplaneeringud teha. Iga pere maksis omast taskust kinni nii detailplaneeringule kulunud 5000-6000 krooni kui vähemalt 3000 krooni mõõdistamistööde eest. Jaani sõnul selgitas linn kõigile peredele, et kruntidele korraldatakse avalik enampakkumine ning nad ei pruugi oksjonit võita. «Nad riskisid ning nende ainus võimalus oli teha oksjonil enampakkumine,» selgitas Jaani. Sügisel läksid krunte soovivad pered maavalitsusse ning said ka sealt kinnituse, et kruntidele korraldatakse enampakkumine. Kui paberid jõudsid maa-ametisse, otsustasid ametnikud aga arvata krundid hoopis riigi maareservi. Noored pered said riigilt tagasi küll mõõdistamiskulud, ent detailplaneeringu eest tasutud 5000-6000 krooni ei hüvita keegi, rääkimata asjaajamistele kulunud jalavaevast ja ajakulust. Elva linn jääb aga ilma uutest elamutest ning noortest maksumaksjatest. Petetud inimene Võimalusest osta enampakkumisel Elvas Lepa tänavas asuv 1500-ruutmeetrine krunt jäi ilma ka Nõo valla Laguja küla elanik, 30-aastane Andrus Tigane. «Tahtsin koos abikaasa ja lapsega Elvasse elama tulla ning sellele krundile vastavalt võimalustele kahe-kolme aasta jooksul maja ehitada,» lausus ta. Tigase hinnangul peaks linn, maavalitsus ja maa-amet suutma omavahel suhelda nii, et tavainimesed pääseksid halbadest üllatustest. «Mind on petetud, sest mulle ei antud võimalust teha oksjonil sellele maatükile pakkumist,» lisas ta. «Maavalitsuses on mulle lubatud, et kui maad on mõõdistatud ning detailplaneering tehtud, siis läheb see maa oksjonile.» Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ütles Postimehele, et detailplaneeringu tegemine ei anna garantiid, et selle tegija saab ka maa omanikuks. «Õiguspärasest ootusest saab rääkida alles siis, kui enampakkumine on juba välja kuulutatud,» märkis Kangur. «Riik ei hüvita detailplaneeringu tegemise kulusid, sest riik ei ole sõlminud selle tegemiseks kellegagi kokkulepet.» Reservi on vaja Kanguri sõnul saab riigi maareservi moodustamise vajalikkus lõplikult selgeks alles aastate pärast. «Ühel hetkel hakkavad maareformi käigus tehtud vead välja tulema ja siis on riigil selliste probleemide klattimiseks vaja maareservi,» ütles Kangur. Nii näiteks on riigil vaja ehitada ja laiendada teid. Kui riik võtab infrastruktuuri arendamiseks senistelt omanikelt maa ära, siis peab tal Kanguri kinnitusel olema neile ka midagi asemele anda. «Teine võimalus on hakata raha maksma,» lisas ta. Maade riigireservi jätmine valmistab peavalu ka omavalitsustele, kes on taotlenud vabu maid munitsipaalomandisse. Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on maa-amet taotlenud riigireservi Ravila 61a asuva 27,7 hektari suuruse maatüki, millele linn kavandas tööstusparki. «Ma ei näe mitte mingisugust põhjust, miks riik peaks ahmima selliseid maid endale,» ütles Ansip. «Pealekauba puudub riigil maareservi moodustamisel selge poliitika. Kohtumistelt maa-ameti ja keskkonnaministeeriumi esindajatega olen saanud ühe põhjenduse,» rääkis meer. «Selle kohaselt peab riik hakkama tulevikus andma asendusmaid neile omanikele, kellele kuulusid või kuuluvad maad praegustel looduskaitsealadel.» Ansipi kinnitusel on linnal vaja areneda, selle asemel et oodata, millal ja millised omanikud tekivad neile reservmaadele. «Me ei ole absoluutselt huvitatud sellest, et linna jääks igasuguse sihtotstarbeta takjavälju.»
|
Tee koduleheks
