Veendumus, et vaimupealinn vajaks uusi omavalitsusüksusi – linnaosasid – tuli töötades Tallinna linnakantseleis abilinnapea nõunikuna, kus ma tutvusin põhjalikumalt ka linnaosade valitsustega.

Linnaosade valitsustel on oluline roll kohaliku elu küsimuste lahendamisel, linnaosa identiteedi hoidmisel ning info kogumisel ja edastamisel linnavalitsuse liikmetele, et linnavalitsus suudaks vastu võtta võimalikult häid, linna kõigi piirkondade elanikega arvestavaid otsuseid.

On selge, et kohapealt tulnud info põhjal tehtavad otsused on paremad.

Ehkki paljud peavad 101 000 elanikuga Tartut väikseks, hõlmab ta erineva identiteedi ja ka arhitektuuriga asumeid.

Tartu praegused linnaosad on Eesti mõistes päris suured. Näiteks Annelinn, kus elab ligi 30 000 elanikku, on suurem kui Viljandi linn ning Kristiine ja Pirita linnaosa Tallinnas. Teised Annelinnast väiksemad linnaosad nagu näiteks Ülejõe ja Tammelinn on elanike arvult suuremad või sama suured kui Jõgeva ja Keila linn ning Pirita linnaosa.

Arvestades Tartu linnaosade elanike arvu, geograafiat, arhitektuuri ja identiteeti, looksin Tartusse 8 linnaosa (vaata skeemi): Annelinn, Ihaste, Ülejõe, Veeriku, Tammelinn, Karlova, Kesklinn ja Ropka. Kaheksa mitte sellepärast, et sarnaneda pealinnaga, vaid arvestades eelnevalt loetletud tegureid.

Loodavad linnaosad oleksid elanike arvult suhteliselt võrdsed, välja arvatud Annelinn, kus on palju paneelmaju nagu Lasnamäel. Näiteks Tallinna suurima linnaosa Lasnamäe ja väikseima Pirita elanike arvu vahe on kümnekordne.

Hajutada ametnikke

Tartusse ei peagi looma täpselt samasugust ja sama suurt linnaosade valitsuste süsteemi nagu Tallinnas ning palkama juurde palju uusi töötajaid, kuid Tartu suhteliselt suurt ametnike hulka võiks rohkem hajutada linnaosade vahel.

Uutes omavalitsusüksustes võiksid eelkõige töötada sotsiaal- ja noorsootöötajad, kes tunnevad hästi oma piirkonna inimesi ja muresid, Tartu linnavalitsuse elanikeregistriteenis-tuse töötajad ning haljastus- ja ehitusspetsialistid.

Hoolimata sellest, kas Tartusse luuakse lähitulevikus linnaosade valitsused või mitte, oleks tarvilik vähemalt diskussioon nende otstarbekuse üle.