Inseneribüroo Stratum mullu oktoobris-novembris läbi viidud liiklusloenduse kohaselt kasvas Tartu kesklinna sisenevate-väljuvate autode voog hommikustel ja õhtustel tipptundidel kahe protsendi võrra, äärelinna loenduspunktides aga viis protsenti. Kõige rohkem on liiklussagedus kasvanud just äärelinna loenduspunktides hommikusel tipptunnil, kella 7.30 ja 8.30 vahel, mil autosid sisenes-väljus üheksa protsendi jagu rohkem kui tunamullu samal ajal. Kui rääkida loenduspunktidest eraldi, kasvas liiklussagedus hommikuti enim raudtee Näituse ülesõidukohal ning kesklinnas Võidu sillal, äärelinnas aga Võru tänava ja Ringtee (305 autot tunnis rohkem) ning Riia maantee ja Ringtee ristumiskohtadel (229 autot rohkem). Sillad ei päästa Eelmisel aastal liikluskoormuse kasv võrreldes üle-eelmisega siiski veidi pidurdus – 2005. aastal oli see nii kesklinnas kui äärelinnas viis protsenti. Tartu liiklussageduse kasvu rekord pärineb 2004. aastast, mil autoliiklus kasvas Tartu kesklinnas kaheksa protsendi võrra ning äärelinnas ligi 20 protsenti. Stratumi juhataja Dago Antovi kinnitusel on kasvu pidurdumise põhjuseks proosaline asjaolu, et linna teedel ei ole enam ruumi kuskilt juurde võtta ja teatud liiklussageduse puhul hakkab liiklus end ise reguleerima. See tähendab, et autojuhid hakkavad teatud piirkondi vältima. Aga erinevalt kesklinnast on enamikul äärelinna liiklussõlmedel ruumi veel praegugi ja Antov ennustabki tänavuseks aastaks, et äärelinna liikluskoormuse kasv võib isegi kiireneda. Uusi sildasid on Antovi kinnitusel küll vaja ehitada, ent naiivne oleks arvata, et need pakuvad ummikute probleemile mingeid pikaajalisi lahendusi. «Mida rohkem sildu, seda paremini on võimalik liiklust hajutada, aga ühe sillaga tehtud vaba ruumi sööme me liiklussageduse kasvuga päris ruttu ära,» lisas ta. Antovi sõnul on ummikud tulnud Tartusse selleks, et siia jääda. «Tulevikus ei peakski kesklinnast autodega lahedalt läbi saama,» lausus ta. Näiteks Stockholmi kesklinnas on kehtestatud ummikumaks ja mida suurem linn, seda varem sellised lahendused Antovi hinnangul rakendatakse. «Aga enne ummikumaksu on ka vahepealsed variandid.» Tartlane tutvus kesklinna ummikutega tunamullu või juba 2004. aastal, seevastu äärelinna ummikud on võrdlemisi uus nähtus. Lõunakeskust ümbritsev automeri toob endaga tõenäoliselt kaasa sellesse piirkonda kahetasandilise tee rajamise. Kõige rohkem autosid minutis – 54 masinat 60 sekundi kohta – läbis mullu sügisel siiski kesklinna Võidu silda. Antovi kinnitusel jääbki Võidu sild oma asukoha tõttu Tartu enimkasutatavaks sillaks. Närvid proovil Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professori Jaanus Harro kinnitusel mõjutavad ummikud kindlasti ka üldist liikluskultuuri, sest inimesed kipuvad siis kergemini ärrituma. Harro sõnul laienevad muude eluvaldkondade probleemid siiski pigem liiklusele, mitte vastupidi. «See, et on tulnud palju autosid, pole muutnud liiklejaid vähem kultuurseks,» lausus professor. «Aga kindlasti loob see suurema konfliktide võimaluse. See, kas neid suudetakse maandada, on juba üldise käitumiskultuuri küsimus.» Harro sõnul oli tal Stockholmis auto juhtimisega lihtsam ära harjuda kui Tallinnas, sest Rootsi liiklejad ei ärritunud tavalisele liiklusvoolule jalgujääjate peale sugugi nii nagu tallinlased. «Ja ma ei arva, et Stockholmis oleks vähem autosid.» Jaanus Harro kinnitusel toodab närvilisus liikluses pigem ummikuid ja närvilisust juurde. Niisiis soovitab ta tartlastele: rahu, ainult rahu. 15800 autot tunnis • Hommikul kella 7.30 ja 8.30 vahel sisenes ja väljus äärelinna(st) 9 protsenti rohkem autosid kui mullu samal ajal • See teeb kokku 8400 autot ehk 720 autot enam kui aasta varem. • Samal ajal sisenes-väljus kesklinna(st) hommikul 15 800 autot ehk kaks protsenti tunamullusest rohkem. • Õhtusel tipptunnil kella 16.30 ja 17.30 vahel läbis loenduspunkte äärelinnas 7735 ja kesklinnas 15 200 autot ehk vastavalt 5 protsenti ja 2 protsenti rohkem kui aasta varem. |
