Tallinna teletornis resideeruval Leviral on üle Eesti 23 mastikohta. Firma IT-juhi Urmo Soe kinnitusel on kõigi nende külge plaanis paigutada kiire traadita netiühenduse ehk WiMaxi baasjaamad. Foto: Toomas Huik

Uue lahenduse üks peamisi erinevusi ja plusse võrreldes laialt tuntud WiFiga on leviala suurus.

WiFi-levi näiteks ei pruugi kohvikuseinte vahelt kaugemale küündida, WiMaxi traadita interneti leviala ulatub otsenähtavuse puhul aga paarikümne kilomeetrini. Tartus katab leviala seega terve linna ning ulatub kuni 20 kilomeetri kaugusele lähiümbrusse.

Spetsiaalne sagedus

Lisaks võimsale levialale tagab WiFist kvaliteetsema traadita ühenduse ka see, et WiMax levib spetsiaalsel, litsentseeritud ja seadusega kaitstud sagedusel, kuhu muud segajad ei pääse.

Kiirus sõltub Levira IT-juhi Urmo Soe sõnul mõistagi kasutaja pruugitavast paketist. «Otsenähtavuse puhul peaks 20–25 kilomeetri kaugusel mastist asuval WiMaxi vastuvõtuseadme omanikul olema kuni 8 megabitine netikiirus julgelt tagatud,» arvas Soe.

Eile Tartu Postimehe töisel tipptunnil, kell 16.45 reporteri arvutis sooritatud elion.ee netiühenduse kiirustest andis samas allalaadimiskiiruseks 824–989 kilobitti sekundis, mis on sellest üle kaheksa korra väiksem number.

Lisaks Tartule on Leviral plaanis aasta jooksul paigutada WiMaxi baasjaamu ka oma teiste mastide külge. Et Levira on firma, mis toob pildi teleritesse terves Eestis, siis mastipõuda karta pole – ettevõttel on neid üle Eesti ühtekokku 23. Tartus on saatja paigutatud Soinaste tänava masti külge 140 meetri kõrgusele.

Mõistagi käivad ka WiMaxiga kaasas oma agad. Üks neist on mainitud otsenähtavus. Et traadita netiühendust kasutada saaks, peab mast, mille külge on paigaldatud tugijaam, olema vastuvõtjale otse nähtav.

Ja kui elad paksus metsas ja mast vastuvõtjale puude tagant kätte ei paista, jääb ka igasugune surfamine suure tõenäosusega ära, kinnitas netilehekülgede wifi.ee ja wimax.ee toimetaja Veljo Haamer.

Üks väljapääs on mõistagi panna majakatusele püsti piisavalt kõrge antenn, mis ulatub üle puulatvade saatemasti kiikama. Vajalikud seadmed pole aga just odavate killast. Juba paljalt WiMaxi-neti vastuvõtuks vajalik «karp» maksab kuni 5000 krooni.

Sestap on WiMax Haameri hinnangul praegu, 2006. jaanuaris veel pigem tehnoloogia, mis polegi mõeldud lõpptarbijatele. Pigem on selle sihtrühmaks ISP-firmad (lühend tuleb ingliskeelsest terminist Internet Service Provider, eesti keeli internetiteenuse osutaja) – need ettevõtted, kes on viimaseks lüliks enne interneti koduarvutisse jõudmist.

Selle põhimõtte järgi korjab ISP-ettevõte ise WiMax-interneti oma seadmetega üles ning jagab seejärel klientidele edasi tänaseks harjunumal viisil – WiFi või kaabelvõrgu vahendusel.

Ka Levira ei plaani vähemalt esialgu hakata WiMax-netti ise tarbijate koduarvutitesse tooma. Urmo Soe lausus, et kui Levira WiMaxit müüma hakkab, ei turustata seda mitte otse kodukasutajaile, vaid just ISP-firmadele.

Nood kannavad siis juba ise hoolt, et nett edasi eraklientide koduarvutitesse jõuaks.

Soe ei osanud veel kindlalt öelda, millistele Tartu kandis tegutsevatele netiteenuse pakkujatele võiks Levira hakata uudsel WiMaxil põhinevat netiühendust edasi müüma. Küll lubas ta, et ettevõtteile, kellel on WiMaxi vastu huvi, saadab Levira testimisperioodiks vastava kliendiseadme, et nad saaksid asjaga tutvuda.

Esimene Tabasalus

Tartus ja Lõuna-Eestis juba pea kümme aastat internetiühendust pakkunud ASi Kernel tegevdirektor Raivo Laats lausus, et ka neil on Leviraga WiMaxi testimise asjus kokku lepitud, eile polnud aga seadmed veel käes.

Esimene Eesti WiMax-leviala tugijaamaga Tabasalus alustas tööd mullu septembris, jaama püstitas seal Norby Telecom.

Mis on WiMax?

• WiMax on WiFist laiemat leviala võimaldav traadita andmesidelahendus.

• Lisaks sellele, et leviala on mitu korda suurem, on WiMaxi eeliseks WiFi ees ka oskus kasutada peegeldunud signaali.

• Ka on WiMaxi ühendus WiFist kvaliteetsem, sest kasutatakse litsentseeritud ja seadusega segajate eest kaitstud sagedust, samas kui WiFi levib vabadel sagedustel, mistõttu sidet võivad häirida kõikvõimalikud segajad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67