| |
|
 |
Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialistid Toomas Hirse ja Mariliis Märtson mõõdavad vana seenetanud haaba, mille sarnase otsas oli kurg Tooni eelmine pesa.
Foto: Margus Ansu |
|
Jõgevamaa uued kaitsealad hoiavad haruldast toonekurge
02.12.2005 00:01
Martin Pau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kui Etioopias talvituv must-toonekurg Tooni kevadel
Jõgevamaale Puurmani valda oma pesale naaseb, on juba loodetavasti jõus
valitsuse määrus, mis kaitseb lindu häirimise ja pesapuu langetamise
eest.
Emane Tooni on üks kahest Eestist püütud must-toonekurest, kes sai tänavu suvel endale külge raadiosaatja. See annab 850 kilomeetri kõrgusel tiirleva satelliidi kaudu ornitoloogidele teada, kus lind parajasti viibib. Suuresti tänu Toonile ja tema paarilisele on Jõgevamaal Puurmani ja Põltsamaa valla piiril sündimas 285 hektari suurune Pikknurme looduskaitseala. Tosinkond kilomeetrit kagus, teisel pool Puurmani alevit, hakkab teist must-toonekure paari hoidma 97-hektarine Altnurga looduskaitseala. Osaline liikumiskeeld Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialisti Toomas Hirse sõnul ei jää must-toonekured neis paigus siiski ainsateks kaitsealusteks. Kahel pool Puurmanit on vanu valgusrohkeid liigirikka alustaimestikuga kuusikuid. Pikknurme kaitsealal võib näha enam kui kolmemeetrise ümbermõõduga haaba ning kohata näiteks haruldast ohakasoomukat või väga haruldast kaunist kuldkinga. «Pikknurme kaitseala tulundusmetsas leidub ka vääriselupaikasid, nagu väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, kus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur,» selgitas Hirse. Vastavalt valitsusse kinnitamiseks minevale kaitse-eeskirjale keelatakse Altnurga kaitsealal igasugune majandustegevus. Pesitsusajal, märtsist augustini, ei tohi keegi sinna Jõgevamaa keskkonnateenistuse loata isegi jalga tõsta. Pikknurme kaitsealal, mis jaguneb kolmeks sihtkaitsevööndiks, jääb osaline metsaraie lubatuks vähem kui sajal hektaril. Sedagi aga ainult valikraiena, külmunud pinnaselt ja keskkonnateenistuse loal. Kaitsealade piiresse jääb vaid mõni hektar eramaad, lõviosa kuulub Pikknurme metskonna maade hulka. Pikknurme metsaülem Aadu Koll tõdes, et loodavad kaitsealad on nende praeguses suuruses metskonnale vastuvõetavad, kaitstes just seda, mis tõepoolest kaitsmist väärib. Koll arvustas aga esialgset plaani seada raiekeeld või -piirang mitu korda suuremale alale. Näiteks pidi Aadu Kolli sõnul minema algselt põlismetsana Pikknurme kaitseala sisse 60–70-aastane kraavitatud mets. «Põlismets on ju ikkagi midagi muud,» arutles Koll. «Esiteks peaks see olema vanem, teiseks majandustegevusest puutumata.» Viiendik maad kaitse all Kolli hinnangul peaks looduskaitsjates kasvama arusaam sellest, et midagi kaitse alla võtta kavatsedes tuleks rohkem arvestada metsameestega, selgitades neile, miks kaitseala tarvis on. 15 000 hektarit hõlmava Pikknurme metskonna maadest on
praegu leebemate või rangemate piirangute all ligikaudu 20 protsenti. Alam-Pedja
kaitsealale on minemas paar tuhat hektarit.
|
